See, kui palju vedelikku tarbida, on väga individuaalne ja sõltub nii inimese kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, aga ka välistemperatuurist – mida palavam on treeningruum või välitreeningu korral õhutemperatuur, seda suurem on ka vedeliku kadu. (Daisy Lappard)
Jaga:     
Naisteleht

Ott Kiivikase kolm olulist nõuannet tervislikuks elustiiliks

Sportlik eluviis on täisväärtusliku elu oluline komponent ning tagab käsikäes tasakaalus toitumisega hea enesetunde nii vaimselt kui füüsiliselt.

Et alustavad sportijad endale entusiastliku treeninguga liiga ei teeks, tuletab Ott Kiivikas meelde põhitõed, mida ära ei tasu unustada.

Trenn ja toitumine tasakaalu

Tervislik toitumine on treeningu lahutamatu osa ning trennijärgne toidukord on kehale vajalik ennekõike taastumiseks. Kehaline aktiivsus on tervise aluseks, kuid ilma toetava õige toitumiseta ei realiseeri treenija oma tulemusi maksimaalselt ning jõuab üsna kiiresti ületreeningu faasi. Pärast trenni vajab inimene alati süsivesikuid ja valke. Süsivesikud taastavad energiavarusid ja valgud peatavad lihaste lagunemise protsessi ning aitavad neil taastuda.

Valkudega väsimustunde vastu

Sporti tehes, olgu tegemist siis jõutreeningu, jooga või mistahes muu harrastusega, lagundame me lihasrakke, mille taastumise võti ja ülesehitamise materjal on valgud. Peale selle toetavad need vereloomet, ainevahetust, immuunsüsteemi ja teiste vajalike ainete transportimist kehas. Valgud on süsivesikute ja rasvade kõrval ka toiduenergia allikaks. Kui me järjepidevalt lõhume lihasrakke rohkem kui tagasi paneme, tekib väsimus.

Sportlastel on soovitav saada 20–35 protsenti kogu päevasest energiavajadusest rasvadest, 55–65 protsenti süsivesikutest ja 15–20 protsenti valkudest.

Vedelik peletab halva enesetunde

Nii mõnigi treenija rõõmustab trennijärgselt kaalule astudes väiksema numbri üle mõistmata, et see pole tingitud rasvade põletamisest, vaid vedelikukaost, mis varem või hiljem halvas enesetundes väljendub. Ka trenniaegne väsimus, peavalu ja tüdimustunne võivad olla tingitud vedelikupuudusest, mistõttu peaks igal treenijal alati olema sportides käepärast pudel vett või spordijooki.

See, kui palju vedelikku tarbida, on väga individuaalne ja sõltub nii inimese kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, aga ka välistemperatuurist – mida palavam on treeningruum või välitreeningu korral õhutemperatuur, seda suurem on ka vedeliku kadu.

Loe ka neid lugusid