2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Margit Härma: "Õppisin, et minu laps pole katki, vaid kingitus."

Pärast lahutust kolme lapse, neist ühe erivajadustega poisi üksikemaks jäänud Margit Härma rõhutab, et oma hädaorgu ei tohi kinni jääda. Ükskõik kui kurb ja halb ka ei tundu – hakka kasvõi pisiasjades lahendusi otsima ja usu, sa näed siis tunneli lõpus valgust! «Erivajadusega laps pole karistus, vaid väljakutse õppida tingimusteta armastama!»

Meil on Mamo kohvikuketi omaniku Margitiga (46) plaan: sellest vestlusest ei tohi tulla nutulugu. Teame mõlemad liigagi hästi, et erivajadustega lapse lood kipuvad sageli sellised olema. Mõnikord jäädakse ka ise endast rääkides selle nutu vangi. Tean ju minagi, mis tähendab, kui laps osutub liiga eriliseks, et mahtuda n-ö tavainimeste kasti. Et ta on väljas – out. Autist.

Väljakutse, kelle puhul tuleb unustada oma senised kujutelmad ja hakata looma uusi, mis lähtuvad vaid olukorrast ja selles sirguvast lapsest. Margit saabub meie kohtumisele jumekana, kergena nagu udusulg ja ütleb, et on alles teist päeva tagasi kodus – ta on veetnud viimased kolm kuud pikemal reisil troopilistel saartel end ravides. Vahel on vaja emal ka niimoodi aeg maha võtta, et aastatega kuhjunud krooniline stress küljest raputada ja uuesti hingata.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid