2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Kindlustus korvab vaid sellise kahju, mille eest oled end kaitsnud

Reisikindlustuse eesmärk on hüvitada reisiga seotud võimalikud ootamatud kulud, ent tarbijal on oluline teada, et kindlustus ei hüvitata automaatselt igasugust kahju ehk sajaprotsendilist kindlustuskaitset ei ole olemas.

Kahjuhüvitamise eesmärk on kahju saanud tarbija asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjujuhtumit ei oleks esinenud. Seega on kindlustusseltsilt võimalik hüvitist nõuda üksnes kahju ulatuses, seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem. Näiteks kui tekkinud kahju on 1500 eurot, ei ole alust nõuda hüvitist suuremas ulatuses, seda ka juhul kui väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi ajal 2000 eurot.

Kindlustusandja valikul ei tasu lähtuda ennekõike soodsamaist hinnast. Võrdle erinevate kindlustusandjate reisikindlustuse tüüptingimusi, seda nii kindlustuskaitse ulatuse kui ka hinna poolest. Milline sündmus loetakse kindlustusjuhtumiks, lepitakse kokku kindlustuslepingus.

Selleks, et kindlustusleping vastaks just konkreetselt sinu vajadustele, tasub enne reisikindlustuslepingu sõlmimist läbi mõelda, milline on reisi eesmärk ning milliste riskide vastu soovid end kindlustada. Riskid on erinevad, näiteks võrreldes mägimatka ja basseiniäärset puhkust. Mõelda tasub, kas ning millises ulatuses kindlustada ootamatuid ja vältimatuid ravikulusid, pagasi kadumise või reisi ära jäämise või katkemise vastu.

Tähelepanu tasub pöörata ka sellele kui suur on omavastutus, milline on kahjuhüvitise ülempiir ning millistel juhtudel rakenduvad välistused, näiteks terrorism, streik, riigipööre, sõjategevus, loodusõnnetus jms.

Kindlasti tuleb tutvuda ka ohutusnõuetega, mida saab tarbija enda ja oma vara kaitseks reisil ära teha, näiteks mitte jätta väärtuslikke asju järelevalveta ning hotellis asetada need seifi jne.

Reisitõrkekindlustuse puhul on oluline välja selgitada ka, millal algab kindlustuskaitse. Osade kindlustusseltside puhul algab kaitse lepingu sõlmimise hetkest, teistel aga mingil hilisemal ajal. Jätkulennuga reisides tasub juba enne piletite ostmist uurida, kas kahe lennu vahel on konkreetses lennujaamas piisavalt aega ümberistumiseks, sest kindlustus ei korva kahju siis, kui tarbija on teadlikult juba eelnevalt asetanud end olukorda, mil tõrke tekkimine on vältimatu.

Kindlustuslepingu sõlmimisel teavita kindlustusandjat olulistest asjaoludest, näiteks rasedus, kroonilised haigused vms, sest tavaliselt nii on kokku lepitud lepingus ning nende asjaolude varjamine on lepingutingimuste rikkumine.

Kahjujuhtumi tekkimisel pead arvestama, et enne kindlustushüvitise maksmist võib kindlustusandja nõuda erinevaid tõendeid, nagu arsti- või politseitõend.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

(unsplash.com)

Loe ka neid lugusid