Jaga:     
Naisteleht

Manona Paris: "Ma ei salli eriti jaanipäeva. Ega ka jõule või uusaastat."

Kui ma peaks olema kristalselt aus, siis – ma ei salli eriti jaanipäeva. Ega ka jõule või uusaastat. Ei, mulle meeldib tohutult lõket teha ja kuuske ehtida, mulle lihtsalt ei istu väga naabrist parema peo korraldamise või osalemise alateadlik kohustus.

Sestap muhelesin sisimas heakskiitvalt, kui Ilona Kaldre rääkis vajadusest pidada jaanipäeva endale. Et olla oma lähedastega ja keskenduda sellele, jättes halb selja taha. Olen üsna esoteerikakauge inimene, selgeltnägijad ajavad mul paremal juhul pea valutama, ent Kaldre soovitused tõeliselt väestavaks (vabandust) jaaniks on ka kõige ateistlikuma inimese südame järgi. Tea, kus on su jõu allikas, kogu positiivseid mõtteid ning eluraskuste varjud jäävadki kaugele maha. Ei mingit nõidust, tegelikult.

Mulle meeldib ka seksuaalkoolitaja Kristina Birki üleskutse keskeaski oma seksuaalsus üles leida. Eriti siis, kui seda pole varem justkui olnudki. Tulemas ongi ju selles mõttes maagiline aeg. Kogu loodus õitseb ja koos sellega on ka inimesed pisut kergemeelsemad – ja jumal tänatud!

Üks tark naine, kes aeg-ajalt töötab hingearstina, ütles mulle hiljuti, et inimesed peaksid vähem lühisuhteid kartma. Et isegi üheöösuhteid ei peaks pelgama, sest need aitavad südamel selle õige ära tunda.

Ta põhjendas kohe: armastuses pole vigu. Nagu tegelikult, kui vaadata suuremat pilti, pole neid ka elus olemas. On kogemused, millest teha järeldusi. Ja nende põhjal otsuseid. Vahel on vaja võtta jalge alla teid, mida varem oled eri põhjustel pidanud mõeldamatuks.

Samal hetkel meenus mulle üks tuttav neiu, kes ei harrastanud ealeski juhusuhteid. Seks oli tema jaoks midagi eriti püha, milleni jõuda alles pärast pikka ja pühendunud tutvust. Samasuguse innuga hoidis ta kinni oma igast suhtest, mis sest, et see ammu kõiki osapooli hulluks ajas. Aastaid tagasi lubas ta samasugusel hullutaval kevadisel ajal sirelite lõhnast joovastuda ja leidis end järgmisel hommikul šarmantse noormehe voodist. Šokk oli seda võimsam, et neiu tundis – see meeldib talle. Et ta ei tunnegi end süüdlasena, vaid vabanenuna. Ta tõusis, ütles viisakalt aitäh ning astus uksest ja ka oma eelmisest elust välja. Nagu sellistel jaburatel laevad-kohtuvad-öös-juhtumitel ikka kipub olema, elab ta siiani sama õnnelikult – koos sellesama üheöösuhtega. Imelist jaaniööd!

Sel nädalal soovitan …

  • lugeda Eero Reinu mõnusat eneseiroonilist lugu, miks ta «Terevisioonist» loobus
  • mekkida koos meiega tõeliselt häid siidreid
  • omandada sääsepeletamise viimased nipid
Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid