2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Manona Paris: „Siin ta on, feministlik staarpoliitik, ja nagu ikka meestele kombeks alavääristab naiste õlule vajunud kodutöid.“

"Mis teil, naistel, selle koristamisega on?" Eesti uuema põlvkonna staarpoliitik vaatab mulle halvasti varjatud pilkega otsa ja vakatan hetkeks. Siin ta on, feministlike põhimõtetega kroonitud mees, ja teeb seda, mida paljud mehed (ja ka naised) enne teda on sajandeid teinud: alavääristab kodutöid, mis on ajast aega vajunud naiste õlule.

Olime just arvamusfestivalil rääkinud vajadusest jagada pere eest hoolitsemise koormust mehe ja naise vahel paremini. Et üks võimalus selleks võiks olla nii-öelda kohustuslik isapuhkus, kus ühe väikese tükikese vanemapuhkusest saab välja võtta ainult mees.

Mina, kes ma olen juba aasta seda imelist elu elanud, piiksusin vastu: «See kõik on väga tore, aga ei lahenda võluvitsakesega pereelu ebavõrdse jagunemise traditsiooni! Kahjuks on elu ja isegi uuringud näidanud, et isa koju jäädes on endiselt suur hulk kodustest töödest naise õlul, sest ka kõige feministlikumad mehed on meil läbi imbunud traditsioonilise ühiskonna normidest, mille kohaselt suurem osa neist lihtsalt ei hooma kodust korralagedust ega oska seetõttu hinnata vaeva, mille tingib selle likvideerimine.»

Rääkisin enda kogemustest. Mul oli suurepärane võimalus minna kuuekuuse imiku kõrvalt tööle ja mu abikaasal polnud mitte vähematki selle vastu, et pühenduda meie pesamunale.

Kuid ütlen ausalt: mul on seljataga väga väsitav aasta, mil pärast ajakirja peatoimetaja tööd hakkab õhtul kodus teine vaatus. Mind pole sealjuures tabanud eriline pedantsustõbi. Küsimus pole ka selles, et mu abikaasa oleks kuidagi eriliselt laisk ja lohe. Ta ütleb, et koristab iga päev, ja ma usun teda. Lihtsalt tema haare segaduse hoomamisel jääb mitmekordselt alla minu omale. Kasvõi juba sellega, et kui mina kõnnin õhtul esikust magamistuppa, olen ma käigupealt asetanud riided, käterätikud ja mänguasjad oma kohale, ammutanud tagasiteel kööki kapinurkadelt kaasa teetassid ja taldrikud ning noppinud lauanurgalt (ja vahel ka põrandalt) kartulitükid, mille on pooleteiseaastane Robin sinna väga kunstipäraselt poetanud.

Loomulikult on abikaasal etteheiteid ka mulle – ma sordin väga halvasti prügi ja koorman pesumasina üle. Pesen sageli nõusid käsitsi, mis raiskab ju vett. Sellest hoolimata algavad õhtud koristamisega, sest laiali vedelev orgaanika on juba liiast. Oleks ka härra poliitiku jaoks, kui ta üldse teaks, et see seal oli. Aga noh, see on ju nähtamatu töö, mingi naiste kinnisidee.

Sel nädalal soovitan …

  • nautida tõeliselt maitsvat intervjuud telekokk Hardi Nurminega
  • minna koos ekspertide soovitustega metsa seenele
  • õppida lohakat inimest pedandiga lepitama
Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid