2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Eesti parim nais­maratoonar Jane Salumäe: "Minu tippaeg naisena algas alles 30. eluaastates."

Eesti kõigi aegade parim nais­maratoonar Jane Salumäe näeb välja sama sale ja sitke nagu siis, kui ta 20 aastat tagasi Torino maratoni võites püstitas Eesti rekordi, mis tänini löömata. Oma Madridi vaikses eeslinnas asuva villa väravale vastu tulles tervitab ta sooja ja südamliku kallistusega, jalus sibamas perenaise tähelepanu võita püüdvad koera­kesed. Nüüdseks on Jane elanud Hispaanias juba 17 aastat.

Pelgulinna plika lapsepõlv möödus Ristiku tänaval. «Me olime vendadega ühed parajad agulikraaded,» naerab Jane (49). Rääkimata sellest, et kõik puud said ümbruskonnas läbi ronitud, tehti trikke ka möödujatega. Näiteks «rahakotimäng» käis nii, et teele asetatud tengelpungale seoti külge niit, mille teine ots viis põõsaste taga kükitavate lasteni. Kui siis mõni õnne leida lootnud kodanik selle järele käe sirutas, vuhises saak aia alt põõsasse. Oh seda naeru! Telekat ja nutiseadmeid polnud ning lõbustused tuli endal välja mõelda.

Kogu tormakuse ja egoistliku võidujanu juures peitus Janes juba lapsena ka suur loomasõber. Ta tassis tihti koju kodutuid kasse, kuid ometi ei takistanud loomaarmastus väikest hiirt tükeldamast. «Madre mia! Nüüd sa mõtled, et ma olen mingi sadist, las ma seletan …» Lugu oli hoopis nii, et Jane võis olla umbes viiene, kui leidis aia tagant uimase hiirepoja ja mõtles, et kassidele serveerimiseks tuleb see kindlasti tükkideks teha, muidu lähevad veel kaklema. Pere oli šokis! Ühest küljest hingati kergendatult, et plikal näpud alles jäid, kuid teisalt … Laps tahtis aga ainult võrdsust ega taibanud, kuidas keegi temast aru ei saanud.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid