3
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Manona Paris: "Vahel on vaja üsna vähe, et suuta oma saatus ümber pöörata."

Ära võrdle end kogu aeg teistega. Võisin olla vist 14, kui selle tugevate viltpliiatsikriipsude vahele oma päevikusse kirjutasin. Eelmisel nädalal ulatas ema mulle muiates selle vana vihikukese, mis oli mu ammuse kirjutuslaua tagumistest sahtlitest välja tulnud. Kui sümboolne, mõtlesin, samal ajal Signe Lahteini intervjuud toimetades, millel üsna sama sõnum.

Koos vihikukesega naasis ka väike killuke ängi, mida noor mina pidi taluma keset klassiõdesid, kel olid neoonroosad pinalid ja patsikummid ning sugulased kaugetes maades, kes aina lisa saatsid. Minu kõige väljamaisem asi oli paksust plastist mingi lennujaama (vist Amsterdami) kilekott. Kahjuks tuli ühel ajahetkel sellega ka kooli minna, sest mind üksinda kasvataval emal polnud tutvusi ega ka palju raha, et leida kaubakao ja inflatsiooni tingimustes kõigile kolmele lapsele rahuldavaid koolikotte. Teismelisena tekitas see kõik parajal määral pingeid – peamiselt muidugi mu enda peas. Ent mingil ajahetkel otsustasin sellest üle olla. Oma osa oli ka ühel väga silmiavaval intervjuul, kus hipilik noor moekunstnik õpetas tegema ilu eimillestki. Rohekaspruun peavõru sai popiks, kui sellele neoonroosa pael ümber mähkida. Ema rasedamantli sai lühikeseks moekaks jakiks lõigata. Karvasest diivanikattest nikerdasin uhke peapaela. Niimoodi, vaikselt, hakkas enesekindlus kasvama, eriti kuna klassi kõige popim tüdruk ise tahtis mu peavõru laenata.

Vahel on vaja üsna vähe, et suuta oma saatus ümber pöörata. Vahel polegi miskit erilist lahti, kuigi inimene ise tunneb end murust madalamana. Mul läks selleks vaja jupp roosat paela. Signe ja tema kaaslased teevad tänuväärset tööd, et näitavad mõlemal pool teleekraani vähemalt osale raskustes inimestele, et on võimalik teistsugune elu.

Polegi niivõrd tähtis, miks inimene on kitsikuses, kui et ta suudaks sellest uuesti tõusta. Siin saab igaüks anda oma pisikese panuse, et maaslamajaid vähem oleks. Kasvõi natuke mõistvama suhtumisega, et esimene hoiak viletsust nähes poleks põlastav: eks nad on ise ka oma viletsuses süüdi, vaid: kuidas saaks aidata? Tuua natuke kodutunnet igasse päeva on meie kõigi võimuses.

Sel nädalal soovitan …

  • tutvuda Martin Mileiko elu ja armastuse füüsikaseadustega. Lk 14
  • õppida Ragne eeskuju järgides küpsetama maailma kõige maitsvamaid pannkooke. Lk 32
  • uurida, miks pesumasin sööb sokke (jah, see on minu pere probleem!). Lk 40

Lisaks - armas lugeja, sa hoiad käes Naistelehe 600. numbrit! Aitäh, et oled koos meiega sel põneval teel ja aitad ikka elus hoida, ninaga päikese poole.

Loe ka neid lugusid