2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Mis häirib Signe Lahteini „Kodutunnet“ tehes kõige enam?

Selleks et maailma paremaks muuta, võiks «Kodutunde» saatejuhi Signe Lahteina sõnul igaüks loobuda mõttest, et mina tean kõike ja teisiti suhtujad teevad kõik valesti . «Ka riigilt ootan vähem tingimusi ja kriteeriume oma inimeste aitamisel. Aitaks äkki lihtsalt selle pärast, et iga laps on Eesti maale vajalik.»

Pikaaegne Naistelehe peatoimetaja Signe Lahtein (40) toimetab juba teist aastat saate «Kodutunne» kallal. Saadet panevad teda enda sõnul tegema just toredad inimesed. «Nii need, kelle juures ehitamas käime, kui ka need, kellega koos seda teeme.»

Üks väga tähtis asi on veel. «Töötasin enne seda peaaegu 20 aastat meedias, enamiku ajast trükimeedias. Kohtasin selle töö käigus palju toredaid inimesi, ent ka kurbi elusaatusi. Tundsin siiski tihti, et ma ei saa inimesi reaalselt mitte kuidagi aidata. Kirjutan temast, talle lugu küll meeldib, aga see on ka kõik. Mu praeguse ameti puhul on tohutu motivaator see, et olen osake mehhanismist, mis tõepoolest silmanähtavalt midagi inimeste elus muudab.»

Palju aastaid puutus Signe töö tõttu tihti kokku ka kuulsustega. «Tajusin sageli, kui kõrini neil minusugustest oli! Mõistsin siis ja mõistan seda ka praegu väga hästi – kui sulle helistavad päevast päeva kolm ajalehte, viis ajakirja ja kaheksa portaali, tüütabki ära. Eriti veel, kui mõni kolleeg-ajakirjanik on staari värskelt pahandanud. Või kui tahetakse teada asju tema eraelust, millest ta äkki nii väga rääkida ei tahagi. Või ta on seda enda arvates juba 50 korda teinud.» Naise praegune töö on ka selles mõttes hoopis teistsugune – kuhu ta ka oma kolleegidega koos ei läheks, alati neid oodatakse. «Jube mõnus on olla oodatud ja tahetud, mitte tüütus.»

Paljude meelest läheb Eesti elu aina keerulisemaks. Sina puutud saadet tehes kokku just elu hammasrataste vahele jäänud inimestega. Kas aastatega on olukord muutunud?

Raskesse majanduslikku olukorda sattunud või seal eluaeg elanud peresid on alati olnud, on ka edaspidi. Muretsen natuke, mismoodi hakkab sotsiaalsüsteem toimima pärast suurvaldade moodustamist. Praegu on nii, et kui helistan vallavalitsusse mõne pere kohta infot paludes, teab sotsiaaltöötaja oma kandi peresid une pealt. Kui vallad aga suureks kasvavad, kas ja kes jaksab siis kõiki tunda? Kui paljud mured siis märkamata jäävad? Seda peab nüüd aeg näitama. Väga loodan, et südamega töötavad sotsiaaltöötajad ja lastekaitsenõunikud jäävad ikka ametisse. Meil on nende hulgas palju sõpru.

Neid, kes abi paluvad, on muidugi rohkem, kui meie saatesse mahub. Loomulikult tilgub süda vahel verd, et kõigini ei jõua. Tean, et siiamaani paljud seda ei usu ja peavad mingiks televaleks, aga meil on tõepoolest iga ehituse jaoks kolm päeva. Mõnikord jääb abi andmata just sellepärast, et töömaht käib meile selgelt üle jõu.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid