2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Evelin Ilves: veetsime temaga eelmisel suvel päris palju aega koos - see oli suur afäär

Kas tavalised mehed kirjutavad raamatuid? Miks mitte? Üks neist just tegi seda – loetud päevadega lendas tema lugu ka müügiedetabelite tippu. Ei, selles pole rõlgusest pakatavaid detaile ega ulmehulle eluetappe. Pole joobnud jõurikuelu labasevõitu kirjeldusi, verd ega vägivalda. See on ühe tavalise mehe lihtsate lausetega ausalt kirjeldatud lugu, milles võib peaaegu igaüks end ära tunda. Selle mehe nimi on Jesper Parve.

Veetsime temaga eelmisel suvel päris palju aega koos, sestap oli mul võimalus lähedalt näha ja kuulda, kuidas üks tavaline mees toimib. See oli üks suur afäär, õigemini võileibadega laadalt laadale käimise lugu, mis sai kõigest pool aastat enne seda alguse Bali saare kunstikeskusena tuntud linnakese Ubudi peatänaval. Olgu siinkohal mainitud, et varem me teineteist ei tundnud. Algatuseks võin öelda, et üks tavaline eesti mees on päris hea suhtleja ning sõlmib julgelt ja kuraasikalt uusi tutvusi, eriti välismaal. Olulise detailina olgu lisatud, et alkoholi ta selleks ei vaja.

See tavaline eesti mees on keskmisest kindlasti kenama välimusega ja üpris heas füüsilises vormis. Tegelikult ta lausa muretseb oma tervise pärast. Ja kuigi arsti juurde mineku lükkab ta nii kaugele kui võimalik, kuulab ta hea meelega oma naise või sõbrannade sisukamaid nõuandeid. Keelamine ja käskimine tavalisele eesti mehele ei sobi. Ta on oma olemuselt üpris ürgne tüüp, isegi macho, kui soovid. Teisisõnu: ta teeb, mida tahab, aga pigem soovib teha läbimõeldud otsuseid. Üldiselt on üks tavaline eesti mees nooruses päris palju sporti teinud ja sellega tihti oma tervist rikkunud – kannatanud juba kolmekümneselt seljavalu käes või longanud. See teeb ta ettevaatlikuks.

Too tavaline eesti mees hindab ülemaks siin elus armastust ja peab üsna enesestmõistetavaks kohustuseks veeta aega oma lastega. Veelgi enam – ta lausa naudib seda. Ta mõistab hästi, et kui ta tahab sõpradega vaba viikingina väljas käia, on sarnased soovid ka tema naisel. Ja muidugi ta tahab! Lisaks soovib ta lennata, enamasti mitte eriti kõrgelt, aga ikkagi. Ja kui selle mehe hing pole mingi lihtne riim, vaid hoopis keerukas sümfooniline poeem, lendab ta juba väga kõrgelt. Olla maailma parim on ühe tavalise eesti mehe arvates täiesti normaalne. Vastupidi ka: selleks et olla õnnelik, ei pea tingimata universumi peadirektoriks ihkama. Piisab heast veinist ja mõnusast toidust ning kui kaissu ka saab, on juba väga hästi.

Üks tavaline eesti mees on üsna tundeline ja oskab rääkida, ka kirjutada, pilli mängida ja lauldagi. Igal juhul pole ta tuim tümikas. Tema sees lõõmab ürgne lõke, mille soojust ta kallitega suurima heameelega jagab. Tavalisel eesti mehel on lahtine pea ja kuldsed käed. Nõnda teeb ta igasuguse nähtava vaevata tõesti peedist pesumasinale trumli ja peolauale korraliku ­carpaccio. Ta tunneb end ühtviisi kodus nii metsas kui ka merel ning loodusega mängima ei hakka. Ta tajub imeliselt proportsioone ja hindab eneseusku.

Üks tavaline eesti mees on julge nagu hunt ja õrn kui karubeebi. Ta julgeb nutta ja ka kakelda. Mõistab kahetseda ja oskab pühitseda. Too tavaline eesti mees ei pelga eneseotsinguil teisele poole maakera põrutada ja sealt vahel ka ennetähtaegselt, saba sorgus, kodumaale naasta. Tegelikult polegi talle oluline, mida teised arvavad. Tähtis on ennast armastada. Siis suudab ta seda ka teistele anda. Ja ta suudab.

Selline on üks tavaline eesti mees. Maailma kõige ägedam! Kõik me oleme tavalised, samas ka nii kuradima erilised.

Loe ka neid lugusid