Inimesed

Lugu ilmus ajakirjas Tiiu

Marica Lillemets: kõige säravam ehe on inimese karisma 

Eha Kruus, ajakiri Tiiu, 17. mai 2020, 18:14
Marica 50-, tema ema 75aastasena.
Oli aeg, kui Marica Lillemets tundis uhkust ja rahulolu oma töö üle ajakirjanikuna. „Noorena on sellel rohkem tähtsust, kuidas suudad end realiseerida,“ tõdeb ta. „Nüüd rõõmustan pigem oma poja ja tema laste, vahel ka targa otsuse või hea inimese üle.“ 

Kas olete midagi välimusest pärinud oma vanematelt?

Isalt loomulikud lokid ja kõrge lauba, emalt tumedad silmad ja liivakellafiguuri. Aga me oleme pärit ju palju kaugemalt kui vaid oma emast ja isast. 

«Äriuudiste» saatejuhina 1995. aastal.Foto: Erakogu

Mis vanuses inimene teile peeglist vastu vaatab?

Vanusenumber peeglis sõltub sellest, mis tuju või põhjusega sinna vaatan. Inimese olemus ja sisu paistab aastatega üha enam välja välimuses. Loodan, et peeglist ei saa kunagi minu vaenlast! 

Valdavalt ma oma vanusele ei mõtle – suhtlen palju endast poole nooremate inimestega ja tunnen end nende seltsis hästi. Samas noorena meeldis mulle just vanemate ja endast kogenenumate seltskond. 

Kas panete tähele, kui näkku ilmub uus korts?

Ei.

Aastal 1978 tudengina Tartust Tallinna hääletamas – kaelas rahakott, seljas disainmantel, jalas platvormkingad.

Millal märkasite oma peas esimest hõbedast karva?

Ilmselt neljakümnendates, aga täpselt ei mäleta. Minu jaoks pole sel tähtsust.

Mida tahaksite enda juures muuta?

Mitte midagi. 

Mida teete, et noorem välja näha?

Ma värvin juukseid, kuid pigem oma endise juuksevärvi taastamiseks kui selleks, et noorem välja näha. Kreemitan, hooldan ja käin massaažis ka, aga seda ikka enesetunde pärast. 

Noorem näen välja siis, kui olen õnnelik. Usun, et kõigiga on nii. Seega – et näida noorem, looge olukordi, mis teid õnnelikuks teevad!