Lugejakiri

Lugejakiri | Ma ei jaksa enam ämmale toitu vedada 

Ohtuleht.ee, 11. mai 2020, 23:44
ToidukottFoto: Erki Pärnaku
„Ma olen eriolukorras iga nädal toonud toidukauba koju endale, kuid ka oma ämmale, kes on riskigrupis. Mul pole midagi aitamise vastu, aga saatus on kohe meile kuidagi vastu,“ kirjutab Tanel.

„Ämma maja juures alustati mõne nädala eest remondiga, mistõttu on kogu tee üles võetud. Autoga ligi ei pääse. Ma ei jaksa enam ämmale toitu viia,“ kirjeldab mees oma muret.

Taneli sõnul on tema pere ostukorv ämma omast kõvasti suurem.

„Aga ka talle nädalaks toitu viies on kogus ikkagi piisav, et käe otsas seda tirida. Eelmine nädal tegin seljale liiga. Mahlad, kassiliiv ja muu kraam – võttis läbi. Miks peab see remont niimoodi venima. Näis, et neil on tempo, aga nüüd on remont toppama jäänud. Kaubanduskeskused tehti küll eriolukorras lahti, aga ämma ju kohe poodi ei saada. Ja ikka muretsen ämma pärast kah. Ta pole ka oma majas ainuke, kellele toitu tuuakse. Pole ma ka ainus, kes seda ülesküntud uudismaad mööda peab koperdama. Kuidas väetimad ja üksikud ise poodi saavad, arstile või apteeki – ei oska arvata. Kurb on mõelda, et keegi võib hädas olla,“ muretseb Tanel.

Oma ämma ta hätta jätta siiski ei kavatse. „Eks vaikselt virisen ja hädaldan, aga ega ma viimata sa jätta. Inimest peab ikka aitama. Isegi siis, kui ise ei jaksa,“ loodab ta, et peagi saab teeremont valmis.