Müstika

MÜSTIKA | Ajurvedalikku toitumisfilosoofiat jälgiv Kaja Keil: „Värskelt valminud kartulil on tohutu vägi sees.“ 

Sirje Presnal, 14. juuni 2020, 19:30
Kaja Keil Kaja KeilFoto: Erki Pärnaku
«Me oleme need, mida sööme,» tõdeb ajurvedaliku elustiili praktiseerija Kaja Keil. Õnneks algab suvi ning loodus ja oma aia peenar pakuvad sadu taimseid hõrgutisi – hea aeg teha lihasöömisesse väike paus ja järele uurida, kuidas keha sellele reageerib.

Kaja (50) järgib juba ligi 20 aastat ajurvedalikku toitumisfilosoofiat. «Ajurveda on üks pisike osa vedalikust traditsioonist – see on nagu liikluseeskiri, kuidas teha õigeid asju õigel ajal ja õiges kohas selliselt, et keegi viga ei saaks,» teeb ta lühikese kokkuvõtte. «Vedaliku traditsiooni ehk maakeeli väljendudes loodusseaduse üks põhimõte on see, et me ei tohi oma tegevusega takistada ühegi teise olendi arengut ega vaba valikut.» Kaja toob näite: suurfarmi kitsas aedikus betoonpõrandal külitamine pole ühegi looma liigiomane eluviis ja ajurveda filosoofia järgi ei tohiks me seda lihatarbimisega soodustada.
Eetilisele komponendile lisandub tervislik-füsioloogiline. «Loomade ülalpidamiseks kasutatakse loodust rohkem, kui meil on, ning toodete kvaliteet on väga-väga vilets,» selgitab Kaja. «Selline kraam soodustab automaatselt toksiliste jääkide kogunemist ja halba tuld ehk meie keeles – tõstab oluliselt keha happelisust.»
Esimene asi, mida haiguste puhul ajurvedas tehakse, on loomse toidu menüüst väljajätmine. Harva kasutatakse liha n-ö medikamendina – näiteks punast liha teatud tüüpi nõrkuste korral –, misjärel keha selle kõrvalmõjudest aga kohe puhastatakse. «Nii nagu kõigi asjadega, mis on intensiivsed, tuleb pärast kasutamist selle mõju neutraliseerida,» märgib Kaja.

Edasi lugemiseks: