Inimesed

Mootorsõidukitehnikuks õppinud Kerttu: vanemad on mind üritanud naiselikemate alade peale suunata 

Stella Vaus, 13. september 2020, 11:46
Kerttu Kõlli viis täide oma unistuse, sukeldudes masinate maailma ja õppides mootorsõidukitehnikuks. Ta innustab teisi omasuguseid naistele mõeldud autograatsiate grupis ning leiab aega ka muudeks huvipakkuvateks tegevusteks, näiteks sõduri baaskursuseks.

Kerttu tunnistab, et teda huvitavad paljud asjad. "Lapsepõlves köitsid mind meeletult Mehhiko seebikad, mida vaatasin söögi alla ja söögi peale. Proovisin ikka neid jäljendada. Kuna enamiku aega veetsin vanaema juures, siis tema silma all need etendused aset leidsid. Tema arvas ikka, et minust tuleb näitleja," räägib Kerttu. 

Lapsena tegeles Kerttu aktiivselt laulmise ja tantsimisega, kuid saatusel olid teised plaanid. "Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mind köitma tehnikamaailm,“ räägib naine, kes on õppinud ka hooldustöötajaks, spetsialiseerudes erivajadustega lastele.

Kerttu KõlliFoto: Erakogu

Autograatsiate grupp

Kerttu hakkas küll esialgu kergelt kõhklema, kui oli avaldanud soovi tehniku erialale astuda. "Selliseid jutte, et „naisterahvas, nõnda nääpsuke, sa tapad ära end sellega", olen ma terve elu kuulnud. Sellest ajast saati, kui ma 11–12aastaselt hakkasin koos naabrilastega puuonni ehitama," sõnab ta.

Lähemad tuttavad ütlesid aga, et tehnikuks õppimine oli loogiline samm. Ehk on see geenides? Kerttu isa on nõukogudeaegne autotehnik ning endine autosõiduõpetaja. Masinad on Kerttut huvitanud kogu aeg. "Olgugi et 9. klassi lõpukleidi õmblesin ma endale ise. Asi hakkas laiemas pildis hoogu koguma kuus aastat tagasi, kui elu viis mind kokku inimesega, kes autode kallal nokitseb. Otsustasin, et aitab küll, ma tahan ise osata," räägib Kerttu.

Kuigi  naisel oli huvi masinate vastu kestnud kaua, siis õppimist alustas ta ikkagi nullist ning käe sai valgeks alles hiljuti. Ta tunnistab ka, et õppimise juures oli kõige keerulisem, kui puudub masin, mille peal harjutada. "Kogu praktika ja teadmised on Põllu tänava F-korpuse garaažist ning eelviimasest praktikast Tartu Info Auto esindusest Fordi osakonnast."

Kerttul jagub selliseks tööks motivatsiooni küll ja veel. "Facebooki tehti naistele autondusele suunatud grupp „Lõuna-Eesti Autograatsia“. Sellest arenes välja grupivestlus, kus on 18–30aastased naised, kes masinatest huvituvad või nendega tegelevad. Innustame üksteist masinatele kätt külge panema."

Kerttu ei olnud ainus naine, kes seda eriala õppis: "Koos minuga alustas üks noor naisterahvas, kes on juba mõnda aega automaailmas sees olnud. Tal jäi aga õppimine pooleli, kuna ta kolis teise riiki."

Kerttu aga lõpetaski sel kevadel – küll ilma kvalifikatsioonita ehk ainult koolitunnistusega – Tartu Kutsehariduskeskuses mootorsõidukitehniku eriala.

Kott, kuhu lapse viid?

Naine tõdeb, et vanemad on üritanud teda suunata naiselikumate alade peale, kuid ta on siiski jäänud iseendale kindlaks. "Elame siiski endale. Kuna ma olen nääpsuke, siis nii mõnigi meesterahvas toob kohe välja, et „oh, mu Kaitseliidu/kaitseväe/kalalkäimise seljakott kaalub sinust poole rohkem“. 

Kerttu on ka naiskodukaitse liige, kuid alustas kaitseliiduga. "Kui sõduri baaskursuse lõpetasin, siis läksin samamoodi suure ja raske seljakotiga koju. Naabrinaine küsis, et „kott, kuhu lapse viid“, seda naeran vahel siiani. Teenistusrelv AK-4 ehk aer, nagu mehed seda nimetavad, on mulle siiani õlani," räägib ta.

Kerttu plaanis vahepeal teha ka C-kategooria ehk veoautoload. "Hakkasin mõtlema, kas ma esimese talve elaksin üle suure veokiga, kui maas on 5 cm lund ning 50tonnise autoga tuleb järsemas kurvis sõita," räägib ta.

Kuna uutel autodel on uue vedrustuse tõttu raskem tabada momenti, millal juhitavus kaduma hakkab, plaanib Kerttu ennast veel harida. "Uurin parajasti maid koolituste osas, mis mulle veel uksi avaks."

Kerttule on hingelähedane nii tehnika kui ka inimestega tegelemine ning ta soovib mõlemaga midagi ette võtta. "Tõenäoliselt kombineerin neist kahest tulevikus kokku miskit head," räägib naine, kes ei ole pärast hiljutist mootorsõidukitehniku eriala omandamist veel erialast tööd leidnud. 

Teistele naistele, kes sellist eriala õppida pelgavad, soovitab Kerttu: "Tuleb teha seda, mis sisimas huvitab ja mille vastu on kirg. Pole vahet, mida teised ütlevad."