Kultuur

FILMISOOVITUS | Maailma esimese naisrežissööri elulugu 

Silja Paavle, 17. august 2020, 13:03
Kaader filmist „Alice Guy-Blaché rääkimata lugu” Foto: Elektriteater
Prantslanna Alice Guy-Blaché viibis kinokunsti sünni juures, tegi oma eluajal tuhandeid filme ning oli esimene narratiivse kino lavastaja, kes eksperimenteeris nii koloreerimise kui eriefektidega ja tegi julgeid loomingulisi valikuid näiteks teemade ja näitlejate valiku osas. 

Ometi ei tea me temast midagi. Tartu Elektriteatris täna, esmaspäeval, 17.augustil kell 18:00 linastuv ajalooline dokumentaalfilm „Alice Guy-Blaché rääkimata lugu” tutvustab kinoajaloo ühte säravaimat loovisikut.

1895 aastal esitlesid filmipioneeridena tuntud vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis rahvale esimest kinofilmi esitlesid. Saalis viibis ka kohalikus fotoäris sekretärina töötanud 22-aastane Alice Guy-Blaché. „See oli erakordne. Olin tulvil imetlust,“ meenutab ta tekkinud sädet enda biograafias.

Alice Guy-Blaché umbes 1913. aastal. Foto: Elektriteater

Vaid aasta hiljem õnnestus Alice Guy-Blachél põhitöö kõrvalt luua oma esimene debüütfilm. Pantomiimina üles võetud lühifilmis „Kapsahaldjas“ („La Fée aux Choux”, 1896) korjab noor naine kapsapõllul lehtede vahelt titasid. Osad ajaloolased peavad tema esikteoseks filmi „Esmaklassiline ämmaemand” („Sage-Femme de Première Classe”, 1902). Nii või teisiti, tol ajal oli tema tegevus filmirežissöörina haruldane (enamikes maailma riikides polnud naistel isegi valimisõigust). Alice Guy-Blachést sai maailma esimene naisrežissöör. Enamgi veel – üks esimesi narratiivse kino lavastajaid.

Peagi asus Guy-Blaché tööle tunnustatud produktsioonifirma Gaumont peaprodutsendina. Hiljem Ameerikasse kolides asutas koos abikaasaga filmitootmisettevõtte Solax, milles tegutses nii stsenaristi, lavastaja kui produtsendina. „Mu noorus, mu kogenematus, mu sugu,” meenutas Blaché oma loometee algust, „need kõik töötasid mu vastu."

Kaader filmist „Alice Guy-Blaché rääkimata lugu” Foto: Elektriteater

Selle kiuste tegi Alice Guy-Blaché oma eluajal enam kui 1000 filmi. Suur osa neist olid tollele ajale kohaselt lühiformaadis. Blaché filmides oli esikohal tegelaste psühholoogilise karakteri avamine: kes oli see tegelaskuju, mis tema tegevust kannustas ja mida ta ihkas?

„Alice Guy-Blachést rääkiv film poetab ust ajalukku, toob arhiividest välja tema üles võetud kaadrid ning heidab valgust ühele silmapaistvale filmitegijale. Kõigile kinoaustajatele on see silmaringi avardav ja inspireeriv vaatamine,” soovitab Elektriteatri programmijuht Elo Vilks.