Reisimine

ÕL VIDEO | VÄIKELINNATUUR: odasangar Andrus Värniku kodulinn Antsla – koht, kus aeg seisab ja uhke mõis laguneb! 

Geidi Raud | Video: Aldo Luud, Mari Luud, 27. august 2020, 15:15
Foto: Aldo Luud, Mari Luud
Antsla keskkoolis õppinud kirjanik Contra jooksusärgil olev kiri "Aigu om" laieneb tervele Antslale – siin pole mingit päälinlikku rassimist. Elu tiksub siin omasoodu ja omas tempos: ujutakse, võetakse pargipingil viina, tehakse sporti ning käiakse marjul ja seenel. Ning uhkel Vana-Antsla mõisahoonel lastakse aeglaselt surra. 

Õhtuleht käib sel suvel läbi Eestimaa väikelinnad, mis meie uuringu andmetel on eestlaste seas kõige vähem tuntud. 24. augustil jõudsime oma tuuriga Antsla linna ja selle mahedalt maaligidasse ümbrusse. Antsla oli Õhtulehe uuringule vastanud ligi 1800 inimese hinnangul vähetuntuselt üheksandal kohal.

Samal teemal

Lõunaeestlast, kes poleks kunagi käinud Antslas Hauka laadal või romurallil, tuleb otsida tikutulega. Tänavu jäi laat ja sellega kaasnev melu koroonaviiruse tõttu esmakordselt ära, kuid Antslat tasub külastada sellele vaatamata. Pisikese linnakese teadetetahvel on ürituste ja laadakeste plakatitest pungil. Ja siinseks arhitektuuripärliks olevad armsad värvilised puumajakesed teevad südame soojaks.

Antsla asula kandis esialgu kõrtsi ja postijaama järgi Siksälä nime, seejärel hakati paika kutsuma Haukaks ja hiljem Antsla alevikuks. Asula kasvu soodustas 1889. aastal avatud raudteejaam. Antsla sai linnaõigused aastal 1938.

2020. aasta seisuga elab Antsla linnas 1294 inimest, pindala on linnal 2,86 km². Võrdluseks: lähim suurlinn(!) Võru on Antslast pindalalt pea viis korda suurem. 

Kuulsustearmee, mis selle pisikese linnakesesega on seotud, on muljetavaldav. Antsla linnas on sündinud maailmameistrist odaviskaja Andrus Värnik ja praost Joel Luhamets. Antsla keskkooli on lõpetanud kindralmajor Teo Krüüner, Tartu Ülikooli majandusprofessor Vambola Raudsepp, ajakirjanik Vahur Kersna, poliitik Vilja Toomast, laulja Jaan-Willem Sibul, maa-ameti endine peadirektor Raivo Vallner ning kirjanikud Contra ja Jan Beltrán. 

Kuninglik mõis on saatuse kätes

1601. aastal vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka Antsla oma. 18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 hektari suurune liigirikas Vana-Antsla park. Väidetavalt sündis siin ka Rootsi kuninga poeg, kelle auks istutati kaks tamme, mis on praegugi suure mõisapargi ehteks.

Vana-Antsla mõis on jäetud saatuse kätesse.Foto: Aldo Luud

Antsla linnasüdamesse ehitatakse praegu küll uut suurt poodi, kuid Vana-Antsla suursugusel ja rikkaliku ajalooga mõisal lastakse piinarikkalt ja aeglaselt viimsesse unne suikuda. Hoone uhked rohekad uksed lausa karjuvad renoveerija nime ning kinni pekstud akendest kasvavad välja ronitaimed. Kuninglikke sajandite vanuseid tammepuid ümbritseb kõrge hein nagu mõisat ennastki. Ainus kuninglik asi, mis veel jäänud, on mõisatiigis elav kaunis luigepaar, kel kolm ilusat poega. 

Vana-Antsla mõis on jäetud saatuse kätesse.Foto: Aldo Luud

Maaväline Triinu baar

Antslas linnast teisel pool asub aga veel üks omamoodi vaatamisväärsus. 

- “Kuulge, tõmbaks Triinu baari?"

- "Hää küll!”

Taoline vestlus on keset ööd aset leindud nii mõnegi võruka seltskonnas.

Siis on tuldud siia baarikesse, hot shot'e kurku visatud, tüli noritud (enamikul juhtudel ka tulemuslikult), hommikuni tantsu löödud ja kell 6 koju hääletatud, sest kõik sõbrad on kadunud kui vits vette. 

Antslast on Triinu baari maad 10 kilomeetrit, Võrust umbes 30. 

Triinu baar pole kunagi vajanud mingit reklaami. Olemasolu sellest jumala poolt hüljatud kohast on justkui legend, mis põlvest põlve levib. Võrukad on siia peole toonud isegi oma sõpru Austraaliast. Ka oli baar legendaarse noortefilmi “Päevad, mis ajasid segadusse” võttekohaks.

Triinu baari perenaine Gina Mägilainen sõnas Õhtulehele, et tema ei soovi oma meelelahutuskoha kohta avalikult midagi lausuda, sest alati on inimesi, kes leiavad vaid negatiivset. 

Mida Antslas veel teha, näha ja kuulda saab? Vaata videost!