Pere ja lapsed

Rajaleidja asjatundjad selgitavad: 3 nõuannet, mis aitavad lapsel iseseisvalt hakkama saada 

Ia Mihkels, Õhtuleht, 7. september 2020, 06:32
Uut ja põnevat on koolis palju esimesest päevast peale, samal ajal tuleb vastsel koolijütsil sageli hakkama saada ka koduse elu uue korraldusega. Valutule kohanemisele saavad vanemad omalt poolt palju kaasa aidata. Foto: Teet Malsroos
Paljudele põnnidele algab elu esimene kooliaasta, mis toob kaasa palju uut, põnevat ja natuke hirmutavatki. Pisut kõhe tunne on vanematelgi  – lapse kooliminek pöörab ju nii mõneski kodus senise elukorralduse põhjalikult pea peale. Rajaleidja asjatundjate jagatud nõuanded võiksid aidata uue eluga paremini toime tulla.  

Kas ja kuidas saab laps ühes või teises keskkonnas iseseisvalt hakkama, sõltub kolmest asjast: tema mõtetest, oskustest ja kogemustest.

Samal teemal

Sellest, mis last koolis ees ootab, on küllap igas kodus juba suvi läbi juttu olnud. Iga uue olukorra eel tasub lapsele rääkida, mis teda seal ees ootab, kes seal veel on, kuidas tuleb käituda, kellelt abi otsida, kui ta juhtub hätta jääma või meel kurvaks läheb. Küsi alati lapse arvamust ja kuula ära tema küsimused.

Toeta eneseusku

Eesootavast muutusest – kooliminekust, üksi koju jäämisest – tuleb alati rääkida positiivselt. Lapse ärevust maandab tõhusalt see, kui ta näeb, et vanem on rahulik. Toeta lapse enesekindlust: kinnita talle, et usud temasse, et ta saab üksi hakkama, aga kui ta millegagi hätta jääb, oled alati olemas. Lapsele on suureks toeks, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab tööpäeva jooksul ema või isaga ühendust võtta. 

Oma muret – „No kuidas sa sedasi koolis hakkama saad!“ – ei maksa lapse kuuldes väljendada. Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanematest eemaloleku võib laps siis hakata muretsema ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele – see on väikesele inimesele suur koorem.

Mängige kõik läbi

Tähtis on, et lapsel oleksid olemas oskused iseseisvalt hakkamasaamiseks. Üksi koju jäämise eeldus on, et laps oskab ust lukku ja lukust lahti keerata, endale võileiba teha, mure korral vanematele helistada jmt. Oskused arenevad harjutades – algul teeb laps uut asja vanemate abiga, siis ema või isa järelevalve all ise ja lõpuks üksi.

Harjutada tuleb paljusid asju: koolitee läbimist, kui laps hakkab koolis käima jalgsi või ühistranspordiga, kingapaelte sidumist, kellaaja jälgimist, et jõuda õigeks trenni või huviringi jm. Õpeta laps vajaduse korral abi küsima ning pööra tähelepanu ka sotsiaalsetele oskustele ja tunnete juhtimisele. Toeta lapse iseseisvust ja julgusta teda ise toimetama. Abista, kui ta seda vajab, aga lase alati kõigepealt tal endal proovida.

Kogemusel on oluline roll

Laps, kes seni on veetnud oma päevad tuttavas lasteaias ja pole kunagi üksi kodus olnud, ei ole enamasti valmis kohe pärast kooli üksi koju jääma. Hea, kui on võimalik teda esialgu sellega tasapisi harjutada: kõigepealt tuleb tal koolist tulles pool tundi üksi hakkama saada, kui see läheb hästi, siis tund aega, edasi paariks tunniks, kuni vanemate töölt tulekuni omapäi hakkamasaamine pole enam probleem. 

Laps tunneb end turvalisemalt, kui ta teab, et saab vanematele helistada. Et ta seda liiga palju ei teeks, võite helistamiseks kokku leppida kindlad ajad – nii harjub ta ka kella jälgima. 

Kui laps pole veel valmis üksi kodus olema, aga vanematel on vaja tööl käia, aitab see, kui ta koolist tulles proovib kõigepealt paar tundi üksi olla, siis saab aga minna ema või isa töö juurde või tulevad talle seltsiks näiteks vanavanemad. Lihtsamalt läheb kooli algus mõistagi neis peredes, kus üksiolekut ja iseseisvat hakkamasaamist on juba suvel järjekindlalt harjutatud.

Mõnikord juhtub, et ka pärast pikka valmistumist, mõtete, oskuste ja kogemuste kujundamist ei saa seitsmene veel päris hästi iseseisvalt hakkama ning tal tekivad raskused kas koolis käimise või pärast kooli kodus toimetulekuga. Sellisele olukorrale lahenduse leidmiseks tasub vanematel kindlasti pöörduda kooli tugispetsialistide poole ja nendega kõik läbi arutada.