Reisimine

ÕL VIDEO | VÄIKELINNATUUR: Eesti väikseim linn Mõisaküla – Läti on siin lähemal kui haigla! 

Geidi Raud | Video: Mari Luud, Robin Roots, 10. september 2020, 11:00
Foto: Mari Luud
Mõisaküla on Eesti linnade pesamuna. See on paik, kus ainus söögikoht tegutseb teisipäevast reedeni kaks tundi päevas, perearst käib haigete muresid kuulamas kaks korda nädalas ning lähim haigla asub Abja-Paluojal. Lätti on aga see eest maad vaid paarsada meetrit!

Õhtuleht käib sel suvel läbi Eestimaa väikelinnad, mis meie uuringu andmetel on eestlaste seas kõige vähem tuntud. Viimasel augustikuu päeval jõudsime oma tuuriga Viljandi maakonda Mõisakülla. Eesti väikseim linn on Õhtulehe uuringule vastanud ligi 1800 inimese hinnangul vähetuntuselt lausa teisel kohal.

Samal teemal

Maakonnakeskusest Viljandist jääb Mõisaküla 49 kilomeetri kaugusele, lähimast naabermaakonna keskusest Pärnust 63 kilomeetri kaugusele ja Tallinnast 189 kilomeetri kaugusele. Läti piir on aga see-eest kiviga visata – luterlaste kiriku juurest mööda maanteed paarsada meetrit lõuna poole minnes jõuabki lõunanaabrite territooriumile. Mõisaküla piiripunkt on muideks Läti riigi põhjapoolseim tipp. Ikla ja Valga piiripunktiga pole aga siin vähimatki seost, sest Läti algab kruusatee ja metsaga ning napsupoode ei paista kuskil.

Raudtee tõi ja viis inimesed

Mõisaküla sünniajaks loetakse aastat 1895, mil valmis siinne raudteejaam. Viimane reisirong Riiga läbis Mõisaküla 1992. aastal, Pärnusse sõitis viimane rong 1996. aasta jaanuaris. Kaubarongid liiklesid Mõisakülla aastani 2000. Nüüdseks on raudteest säilinud üksnes paarisaja meetri pikkune lõik Mõisaküla südames.

Loo autorina pean ma aga piinlikkusega tunnistama, et minu jalad kõndisid 31. augustil mööda Mõisaküla raudteed ja tänavaid esimest korda. Ometigi on siin linnakeses minu juured – Mõisakülas on sündinud nii mu vanaema kui ema.

Loo autori vanaema 1953. aastal Mõisaküla raudteejaamas rongivagunit värvimas.Foto: Erakogu

Vaid 2,3 ruutkilomeetri suurune Mõisaküla linn on rajatud kasutule soomaale, mis kuulus Abja mõisnikule. Olgu öeldud, et Tallinnasse mahuks peaaegu 70 Mõisaküla linna ja Mustamäe linnaosa on Mõisakülast 3,5 korda suurem. 

Mõisakülas on 32 tänavat, mille kogupikkus on 15,5 km. Elamuid on Mõisakülas 401. Eelmise aasta seisuga elas Mõisakülas 745 inimest. Enne II maailmasõda oli siin elanikke aga 2556. Mõisaküla oli enne sõda väikelinnade hulgas ka üks jõukamaid. Sõjamöllus hävis suurem osa kesklinnast ja tööstusest. 

Mõisakülas on olemas apteek, perearst võtab vastu kaks korda nädalas. Lähim kiirabi ja haigla asuvad 12 kilomeetri kaugusel Abja-Paluojal. Siliina söögimaja, Mõisaküla ainus söögikoht, on avatud teisipäevast reedeni kell 12-14. 

Mõisaküla ainus söögikoht on avatud T-R kell 12-14.Foto: Robin Roots

1937 aastal nõudis Eesti siseministeerium linna nime muutmist, kuna linna nimi ei saavat olla "küla". Linnakodanikud panid ette 101 uut nime, näiteks: Piiri, Raja, Soodla, Sooniste, Rajasoo, Luhaste, Porilombi, Raudsoo, Linda, Pori, Paliste, Okasmäe, Kureste, Abjaraja, Ümera, Säde ja Haliste. 1940. aastaks ei jõutud siiski linna ümber nimetada.

Mõisaküla kesklinnas püüab pilku muuseumi ja linnavalitsuse "2 in 1" hoone. See on üks väheseid maju endise Kesk tänava ääres, mis jäi sõjast puutumata.

KAKS ÜHES: Siin majas tegutsevad Mõisaküla linnavalitsus ja muuseum.Foto: Aldo Luud

1970. aastal rajatud muuseum ligikaudu tuhande museaaliga annab põhjaliku ülevaate linnakese ajaloost. Olulist väärtust omavad Mõisakülast sirgunud olümpialase Arnold Luhaääre medalid ja diplomid. 

Aktiivsete elanike eestvedamisel algas 1929. aastal Mõisakülas suur kirikuehitamise kampaania. 1934. aastal valminud Apostliku õigeusu kirik seisab praegu tühjana ning kogudus ei tegutse. 1998. aastal õnnistuse saanud Uusapostlik kirik on üks kauneimaid ehitisi ja saanud tuntuks ka kontsertide pidamise kohana. Endises lastesõime hoones on kodu leidnud Nelipühilaste kogudus, kes on teinud tänuväärset tööd noortega ning kelle üheks eesmärgiks on heategevus.