Reisimine

ÕL VIDEO | VÄIKELINNATUUR: Maardu ei asu tegelikult Maardus, ja süüdi on selles fosforiit! 

Viljar Voog | Video: Tatjana Iljina, Erki Pärnaku, Robin Roots, 16. september 2020, 14:57
Maardu Linnasüdames paikneb Peaingel Miikaeli kirik.Foto: Erki Pärnaku
Õhtuleht käib läbi Eestimaa väikelinnad, mis meie uuringu andmetel on eestlaste seas kõige vähem tuntud. Kes tahab külastada Maardu mõisa, peab Tallinnast mööda Narva maanteed välja sõites keerama paremale. Keda kutsub Maardu linn, see aga vasakule. Nimelt asuvad mõis ja Maardu küla sootuks Jõelähtme vallas, mitte 1991. aastal iseseisvaks saanud Maardu linnas.

Miks see kõik nii segane on? Süüdi on fosforiit, mida Eestis hakati esmakordselt kaevandama 1920ndatel Ülgasel. 1938. aastal põles sealne vabrikuhoone aga maha. Tänapäevaks on sellest kaevandusest järel vaid katlamaja ja kuivatushoone müürid, mille ümber on suisa 49 hektaril laiuv Ülgase looduskaitseala, üks Eesti suurimaid nahkhiirte elupaiku.

Ülgase looduskaitseala on maaliline võimalus Tallinna külje all looduses jalutada. Kaevanduskoobastesse aga minna ei tohi – see häiriks nahkhiiri.Foto: Erki Pärnaku

Uus kaevandus ehitati paar kilomeetrit eemale Kroodi küla maadele, mis kuulusid Maardu mõisa alla. Nõnda sai kompleksi ümber kerkinud asula nimeks Maardu. Linnastaatus tuli 1980. aastal, aga eneseotsustamisõigus alles 1991, mil lõpuks täiesti Tallinna alt iseseisvuti.

Siit pilvepiirilt... Fosforiiditehase varemed.Foto: Robin Roots

Viimasel paaril nädalal on Maardust räägitud peaasjalikult Muuga sadama pärast – Beiruti plahvatuse valguses loeti üle, et Muugal on tegelikult palju rohkem salpeetrit kui Liibanoni pealinnas, aga seda hoiustatakse tunduvalt turvalisemalt.

Kuigi paljud maardukad käivad tööl Tallinnas, on üks suurimaid kohalikke tööandjaid Muuga sadam. Foto: Erki Pärnaku

Möödunud nädalavahetusel peeti Maardus aga linna suurimat pidupäeva – iga-aastast sügislaata, kust tavaliselt käib läbi viiekohalise numbrini küündiv inimhulk.

Maardu oli Õhtulehe uuringule vastanud ligi 1800 inimese hinnangul Eesti vähim tuntud linnade seas kümnendal kohal.