Toit

Hõõgvein – pimeda ja külma aja jook 

Kaire Kenk, 13. detsember 2002, 00:00
KLAAS KUUMA JOOKI KÜLMAL AJAL: «Keskmiselt müüme 30 liitrit, kuid väga kõva pakasega isegi 50 liitrit hõõgveini päevas,» ütleb Kloostri Aida baarmen Andrus. Mati Hiis
«Hõõgveini läbimüügi pealt võib täpselt ennustada, mitu miinus-kraadi õues on – kõige külmemate ilmadega joodi päevas 50 liitrit Karoliinat,» muigab populaarse pubi Kloostri Ait juhataja Tiina Viira.

«Ainult hõõgveini praegu teemegi, juba poolest novembrist peale,» kiidab ASi Võhu Vein laborijuhataja. Võhu Vein toodab ASi Prike tellimusel ka hõõgveini Tulipunane Talleke. «Üks ja sama hõõgvein need ikka ei ole, retseptid on erinevad,» kinnitab laborijuhataja.

«Meil läheb hästi,» kiidavad ka ASi Viru Joogid väikese veinitööstuse tehnoloog ja laborant, kelle sõnul läheb Jõhvis hõõgveini valmistamine lahti juba pooles oktoobris. «Hõõgveini valmistame neljandat aastat, ikka sama retsepti järgi. 2000. aastal müüsime 25 000 liitrit Talvenaudingut, mullu 50 000 liitrit ning tänavu 10. detsembri seisuga olime tootnud juba 65 000 liitrit.»

Eesti hõõgveinitootmisele pandi alus Karksis

«Liviko toodab glögi küll, aga viimastel aastatel on sellest saanud rohkem meie liköörimeistrite hobi,» muigab Liviko turundusdirektor Janek Kalvi. «Iga aasta novembris-detsembris toodame kindla koguse, sel aastal näiteks 6000 liitrit. Retsept erineb igal aastal veidi. Meie kogutoodangus ei ole glögil eriti arvestatavat kohta, pigem on tegemist traditsiooniga.»

Liviko teeb glögi eestimaisest marjaveinist, millele lisatakse tootmise käigus ka veidi brändit.

«Karksis hakatigi esimesena Eestis hõõgveini tootma,» teab ASi Karme veinimeister Marika Paavel. «Mis aastal täpselt, ei mäletagi enam. Kuid meie hõõgveini Karoliina retsept (põhikomponendid on kaneel ja ingver) on kõik need aastad püsinud muutumatu. Huvitav, et Karoliinat ostetakse aasta läbi. Aga tootmise kõrgpunkt algab muidugi novembri keskel.»

Turul valitsevad pisut liiga magusad joogid

«Eestimaiste hõõgveinide seas domineerivad siiski pisut liiga magusad joogid,» arvab veiniasjatundja Matti Timmermann. «Eks see ole tarbijale vastutulek, sest paraku eelistavad ostjad just magusaid veine.»

Õdusa Kloostri Aida kõrval, kus 25 cl Karksi Karoliinat maksab 28 krooni, julgeb SL Õhtuleht mõnusa hõõgveini nautimispaigana soovitada ka Raekojas asuvat kohvikut Tristan ja Isolde, kus hõõgvein samuti täpselt õigel serveerimistemperatuuril ja koguni kaneelipulgaga garneerituna lauda tuuakse. Endises headuses on hõõgvein ka kohvikus Neitsitorn, kus Valtu Veini 200grammine pokaal maksab 28 krooni. Kaunis vaade vanalinnale on tasuta.

1 küsimus
Miks AS Põltsamaa Felix enam valgest marjaveinist Põltsamaa Kuldset Glögi ei tooda?

Põltsamaa Felixi turundus- ja müügidirektor: Kuldse Glögi tootmis- ja müügimahud jäid meie ettevõtte mastaapsust arvestades ikka väga väikeseks, Kuldne Glögi ei tasunud enam ära.

Mul on kahju, et eestlased ei võtnud valget glögi omaks, ehkki meie toode sai mitmel testil kõrgeid kohti. Eestlane tahab punast hõõgveini, teist värvi glögidega harjumine võtab aega. Rootsis, näiteks on valge veini glögi väga tavaline jook.

Veinigurmaan valmistab hõõgveini ise

«Heal glögil peab kindlasti olema meeldiv tasakaalustatud maitse, ka lõhnabuketis ei tohi ükski maitseaine domineerida,» ütleb tunnustatud veiniasjatundja Matti Timmermann.

Ehkki valmisglögi on hea pakkuda ootamatutele külalistele, eelistab veiniekspert jooki ise teha. «Glögi aluspõhjaks sobivad hästi kõik noored, õhukesed või ka keskmiselt täidlased veinid. Tavaliselt on need ka hinnaklassilt kõige odavamad. Pole vahet, kas vin te table või vino de mesa. Vaid Uue Maailma veinid pole glögi valmistamiseks vast kõige sobivamad,» ütleb Timmermann. Paar aastakümmet tagasi sai kõige parema hõõgveini Bulgaaria lauaveinist Karu Veri.

«Maitseained tulevad eriti hästi esile, kui neist enne veinile lisamist tehakse keedus. Vürtsid keedetakse vähese veega läbi. Saadud tõmmis kurnatakse ja hoitakse kuumana. Soovi korral lisatakse veidi suhkrut. Siis kuumutatakse vein 70 kraadini. Lisades saadud tõmmise kuumale veinile, saabki eriti intensiivse maitse ja aroomiga joogi.»

Kes soovib kangemat hõõgveini, võib lisada brändit või konjakit.

Kui jook on saanud piisavalt tugev, pole sidrunit lisada vaja.

Rootsipärane glögi

Vaja läheb 0,5 kl vett, 0,5 kl suhkrut, 1 kaneelikoore tükk, 10 tera nelki, 1 tl kardemoniseemneid, väike tükike ingverit, 1 pudel veini. Lase vesi keema ning keeda selles maitseaineid umbes 10 minutit. Kurna. Nüüd vala tõmmisele peale vein ning kuumuta 70 kraadini. Pane serveerimisklaaside põhja rosinaid ja mandilaaste ning vala glögi klaasidesse.

Eesti rootslaste kultuuri selts

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee