Ilu ja mood

Vaata materjali: on su kleit kuusest või naftast? (18)

Elo Odres, 12. oktoober 2012, 06:58
USKUMATU: Moekad õhulised tuunikad on suuremas osas polüestrist. Polüestrist tehakse peaaegu kõike, polüesterkiud on maailmas tootmismahult teisel kohal. Nii võib seegi lendlev rõivatükk Diana Tuuliku sõnul olla rohmaka koormakatte sugulane. Foto: Tiina Kõrtsini
Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks suveks augud ja veini juues said nohu.

Uurimaks, millest nüüdisaegsed kehakatted valdavalt tehtud on ja kuidas üks või teine materjal vastu peab, suundume Tallinna tehnikakõrgkooli materjaliõpetuse lektori Diana Tuulikuga kaubamaja naistemaailma.

Alustuseks püüavad pilku Marc Aureli erksalillelised Capri püksid. Sildil on kirjas klassikaline teksade koostis: 98% puuvilla ja 2% elastaani. Diana katsub pükse käega ja lisab sildil olevale teabele, et tõenäoliselt on neil pükstel ka mustust hülgav viimistlus. Sellele vihjab sile ja libe kangas. Erinevaid töötlus- ja viimistlusviise on lõputult ja neist enamiku kohta infot tarbija jaoks pole antud. Näiteks väga hästi niiskust imav puuvillane kangas on võimalik immutamise või lamineerimise abil muuta täiesti veekindlaks, aga rõiva sildil on kirjas ikkagi 100% puuvilla.

Kui vahel teatud töötlusviis ongi sildil kajastatud, siis needki märkused jäävad tavatarbijale üldjuhul mõistetamatuks. Kas te teadsite, et kui villase mantli sildil on kirjas "basolan", tähendab see koivastast töötlust?

Kõike materjaliga tehtut ei suuda ka Diana silmaga vaadates ja käega katsudes tuvastada. Mõnikord ta vaid aimab: kui puuvillaste sokkide sildil on hoiatus mitte pesta üle 40kraadise veega, siis tähendab see tõenäoliselt antibakteriaalset (higistamisvastast) töötlust, mis kuumemal temperatuuril võib kaduda.

Viskoos on päritolult keemiline kiud, mida saadakse puidust. Pole vahet, kas kasest, kuusest või eukalüptist. Osal tootjatel on kombeks panna vannirätikute ja hommikumantlite sildile koostiseks bambus. Millegipärast ei panda teiste viskoosist esemete peale kuusk või kask, kuigi valmistamise põhimõte on sama.

Eestis viskoos, Ameerikas rayon

Viskoos ja puuvill on oma keemiliselt koostiselt põhimõtteliselt sarnased, mõlemad tehakse tselluloosist. Vahe on selles, et puuvillakiud on lühike, seetõttu tundub puuvillane kangas katsudes käe all krobeline. Viskooskiudu, nagu kõiki keemilisi kiude, on võimalik toota ka pikana, kangas jääb seetõttu siledam ega määrdu nii kergesti.

Sõrmitseme sinist pluusi, mis on kootud 77% viskoosist ja 23% elastaanist. Kangas tundub käe all kare. "Siin on kasutatud lühikest kiudu, mis teeb kanga pehmemaks ja jätab mõnusa loomuliku mulje," selgitab Diana.

Valge kampsuni küljes olev silt annab koostiseks midagi huvitavat: 100% rayon. "Rayon on viskoosi ameerikapärane kaubanduslik nimetus," pole Diana jaoks selles midagi müstilist.

Meie mõlema sümpaatia võidab kohe sinine linane kleit puuvillase voodriga. "Niiskus läheb õhukesest puuvillasest voodrist ruttu läbi, aga linane kuivab kiiresti. Pind on natuke läikivamaks töödeldud. Puuvill on otse ihu vastas pehme ja soe, linane on meeldivalt kerge ja jahe," kirjeldab Diana.

Kirjutriibulise pluusi silt kõlab nagu ülesanne materjaliõpetuse töövihikust: 47% lina, 18% viskoosi, 14% tencelit, 14% puuvilla ja 7% polüamiidi. Diana arvab, et küllap on lihtsalt eri värvi triibud erinevatest kiududest. Tencelit tuntakse ka lyoceli nime all ja see kuulub viskoosiga samasse perekonda, aga on tugevam ega kortsu nii kergesti. Rohelise mõtteviisi pooldajatele olgu märgitud, et tencel valmib keskkonda säästvamal moel kui viskoos.

Järgnevaid rõivaid katsudes ja silte uurides koostise protsendid küll muutuvad, kuid materjalid on ikka samad: viskoos, puuvill, polüester, linane.

Silma torkab, et üht polüestrist jakki tohib puhastada ainult keemiliselt. Miks nii? Ilmselt on teda siis millegagi keemiliselt töödeldud, arvab Diana, ja soovitab sildil toodud nõuetest üldiselt kinni pidada. Kuigi vahel kipuvad tootjad, ennetamaks võimalikke pretensioone, oma soovitustega ka üle pingutama.

Kellele lambavill ei sobi, passib akrüül

Naturaalseid materjale eelistades võib silti uurimata haledalt petta saada isegi selline asjatundja nagu Diana. Üks pruun pluus, mis vaadates ja ka katsudes tundub puhas puuvill olevat, osutub silti uurides 100% viskoosiks! "Järelikult on jälle lühike kiud," selgitab Diana. Samas kõrvalolev 33% puuvilla sisaldav valge pluus ei tundu pooltki nii "puuvillane".

Akrüüli me kaubamajast ei leia. "Ilmselt peaks minema mõnda odavamasse poodi," arvab Diana. Akrüül on sünteeskiud, mille tootmine on suhteliselt odav. Akrüülist asjad näevad algul väga efektsed välja, aga kipuvad kiiresti värvi kaotama ja lähevad topiliseks. Samas on akrüül mõnusalt pehme ja kellele lambavill ei sobi, neile soovitab Diana alternatiivina just akrüüli.

Üldse on igal materjalil nii plusse kui miinuseid. Endale ei ostaks Diana ainult PVC materjalist rõivaid, kuna need ei lase õhku läbi.

Siid kardab higi ja karedat vett

Suundume pesuosakonda, lootes leida sealt mõned hõrgud siidist pesutükid. "Siid on valguline kiud, nagu lambavill," selgitab Diana ja hoiatab, et higi sööb õrna kanga auklikuks.

Polüamiidi sugulane polüester on palju vastupidavam ja sellest tehakse kõike, aluspesust paadikateteni. "Polüesterkiud on tootmismahult maailmas teisel kohal, esimesel on ikka veel puuvill," mainib Diana.

Diana ise eelistab modaalist pesu: "Modaal on parimate omadustega viskoos, väga pehme ja peenikese kiuga."

Sirvime eri kaubamärkide hommikumantleid, puha polüester. Diana kirtsutab nina: tal on üks selline, niiskust eriti ei ima ja saunast tulles pole seda meeldiv ihu peale panna. Aga kui leiame lõpuks ühe hommikumantli, kus on 80% puuvilla ja vaid 20% polüestrit, ilmneb jälle teine häda: tume mantel näeb välja nagu tolmutont.

"Puuvill tõmbab ebemeid külge," selgitab Diana. "Kui see juba poes, suhteliselt steriilses keskkonnas, selline välja näeb, mis siis veel kodus saab?" Lõpuks leiame ka midagi meile sobilikku: 90% puuvilla sisaldavad froteest hommikumantlid. Paraku on froteemantel peaaegu poole kallim kui polüestrist.

Optiliselt valgendatud mantel helendab ööklubis

Üleriiete osakonnast jalutame juba kiirustades läbi. Vaid ühe valge mantli kohta mainib Diana möödaminnes, et see on optiliselt valgendatud ja hakkab ööklubis helendama.

"Eesti tarbija või Eesti kaupmehe maitse on konvervatiivne ja klassikaline," tõdeb Diana hüvasti jättes. Välismaa kauplustes rõivaste koostist uurides on ta põnevamaid kooslusi avastanud. Näiteks piimakiud, mida tehakse kaseiinist.

Seitse levinumat materjali: igal oma head ja vead

Puuvill – looduslik taimne kiud.

+ peab sooja, nahasõbralik

– ilma spetsiaalse töötluseta määrdub kergesti

Lina – looduslik taimne kiud.

+ kerge, hingav, jahe

– kortsub kergesti, ei pea sooja

Siid – looduslik loomne kiud, omadustelt võrreldav villaga.

+ sirgub kiiresti

– vajab erilist hooldust, kardab higi ja karedat vett

Viskoos – keemilise töötlusega puidust (tselluloosimassist) saadud kiud. Ameerikas kutsutakse rayoniks. Viskoosi sugulased on tencel ja modaal.

+ pikad kiud annavad sileda ja kergesti hooldatava pinna, mis ei määrdu kergesti ja on nahasõbralikum kui nafta baasil valmistatud sünteeskiud.

– lühikiududest toode võib kergesti topiliseks muutuda, hooldusjuhiseid tuleks tähelepanelikult järgida.

Akrüül – villa imiteeriv sünteeskiud.

+ odav, meeldivalt pehme nagu vill

– kaotab oma värvi ja vormi kiiresti

Polüamiid – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Ameerikas kutsutakse nailoniks.

+ sile, tugev, hoiab hästi vormi ja langeb hästi

– pleekub kiiresti, ei kannata kõrget temperatuuri.

Polüester – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Väga palju erinevaid sorte, näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum.

+ vastupidav