Ilu ja mood

Tuhandeid aastaid kestnud võitlus karvadega (7)

Janar Kiivramees , 1. juuni 2013, 21:15
Foto: Joosep Martinson
Habemeajamine pole mitte alati käkitegu olnud. Alguses olid mehed sunnitud läbi ajama oluliselt algelisemate vahenditega – habet aeti tihti ränikivist noaga või siis näiteks merekarbiga. Koopamaalingutelt paljastub, et mõnikord isegi haihambaga.

Vanas Egiptuses hinnati karvadeta keha. Ka naistel ja lastel oli kombeks pea paljaks ajada. Enda juuste asemel eelistasid egiptlased kanda parukat, mis kaitses pead kahjuliku päikesekiirguse eest. Muidugi kaitses hoolas karvaajamine ka haiguste ja parasiitide eest. Seep polnud siis just tarbekaup ja juuksehooldusvahendeid polnud.

Mesopotaamias oli habemeajaja amet vägagi hinnatud ja sama väärikas kui näiteks arsti amet.

Habemetutt oli lahingus turvarisk

On teada, et 4. sajandil eKr julgustas Aleksander Suur oma võitlejaid end raseerima, et vaenlased ei saaks lahingus neil habemetutist kinni krabada. Sarnane mure oli ka Egiptuse sõjarditel, kes raseerisidlisaks näopiirkonnale ka pealae – nemad kartsid, et vaenlane haarab käsitsivõitluse käigus juustest ja tõmbab pikali.

Seppade poolt teritatud algelised habemenoad tõmbasid näo iga väiksemagi eksimuse peale lõhki.

Tõeline hardcore-mees oli aga Julius Caesar, kes lasi oma habet kitkuda pintsettidega, kuigi lihtsam impeeriumirahvas eelistas algelisi habemenuge ja pimsskive.

Ajaloolastel puudub üksmeel selles suhtes, millal hakati kasutama habemenuga. Encyclopedia Britannica andmetel olid kullast ja vasest habemenoad Egiptuses kasutusel juba 6000 aastat tagasi. Teise legendi kohaselt tutvustas Rooma kuningas Lucius Tarquinius Priscus oma rahvale habemenuga 6. sajandil eKr, raseerimine jõudis seal massidesse aga alles üle 100 aasta hiljem.

Revolutsioon habemeajamises

Aastal 1847 leiutas William Henson kõplakujulise habemenoa. 1895. aastal arendas müügimees King Camp Gillette Hensoni ideed edasi ning kombineeris leiutisega žiletitera, mida sai välja vahetada. Geniaalne idee, aga sellel oli üks suur probleem – sobivaid terasid polnud sugugi kerge teha.

Läks kuus aastat aega, kuniks professor William Nickerson lõpuks Gillette’i probleemid lahendas ning tootmine võis alata. Huvitava tõigana väärib märkimist, et habemeajajate müük tõi leiutajale kahjumit, küll aga tõi meeletu kasumi žiletiterade müük. Vaadates poes Gillette’i hindasid, tuleb tõdeda, et palju pole muutunud ka tänapäeval.

Elekter toodi mängu alles 20ndatel

Habemeajamismasinaid on üritatud patenteerida juba aastast 1900. Paraku ei võtnud inimesed neid esialgu omaks ja kui nüüd aus olla, siis polnudki midagi nagu omaks võtta. Näiteks üks esimesi leiutisi töötas kellamehhanismil.

1928. aastal patenteeris erukolonel Jacob Schick omaehitatud elektripardli, mille maailm lõpuks avasüli vastu võttis. Mõned aastad hiljem müüdi neid aastas juba miljoneid.

Schick oli oma leiutise üle ääretult uhke. Ta oli veendunud, et kui mehed iga päev habet ajavad, võivad nad elada 120aastaseks.

Järgmine tähtis verstapost habemeajamise ajaloos tuli aastal 1960, kui Gillette võttis kasutusele roostevabad žiletid. Neid oli küll keerulisem teritada, aga pidasid vastu oluliselt kauem.

60ndatel tuli Bic turule ühekorraraseerijatega ja 70ndatel üllatas Gillette kaheteralise raseerijaga. Viimase aja ühel müügihitil Gillette Fusionil on näiteks viis tera. Kas neid kõiki ka vaja on, on juba iseasi, aga meestele tundub toode hullupööra meeldivat. 

Samal teemal

4. aprill 2014, 12:51
Egiptuses leiti inimajaloo vanim ilmateade

7 KOMMENTAARI

t
to Karvakasv, 27. juuni 2013, 21:15
no sa ju puhtaloll.Oma 45 aastat kasutasin ziletti,kuid viimasel ajal kasutan tipppardlit ja võin kindlalt õelda,vahet pole.Rahas hoian kindlasti palju kokku.Ka kaenlaalused ja jalgevahe on alati soovitav karvavabad hoida.No aga sina kasvata haisvat karva edasi.
k
Karvakasv 2. juuni 2013, 21:11
on üheks mehelikkuse näitajaks ja teiseks ta kaitseb ka keha.Kõik,mis on Jumal loonud on vajalik elu kestmiseks maa peal.Kahjuks eksis jumal ühe asja...
(loe edasi)
Loe kõiki (7)