Reisimine

Kuidas valida magamiskotti? (2)

Silja Paavle, 3. juuni 2014, 20:00
Olgu muu varustus nii hea kui tahes, on matka õnnestumise üks eeltingimusi ka külma ja niiskust peletav magamiskott. Magamiskotti, nagu ka muud matkavarustust valides kehtib reegel – mis peaks sobima kõigile, ei sobi tegelikult kellelegi.

"Magamiskotti valides tuleb selgeks teha, millal ja millega matkale minnakse," lausub

Samal teemal

Vahur Limberg, OÜ Matkasport Tartu kaupluse müügikonsultant. Tema sõnul kehtib matkavarustust valides alati reegel: see, mis lubatud sobima kõigile, ei sobi tegelikult kellelegi.

Ükskõik, mis tingimustes ööbida tuleb, saab umbes poolesaja euro eest leida korraliku magamiskoti. Magamiskotti soovitab Limberg valida alati sildil oleva keskmise temperatuuri järgi ja pigem võtta paar kraadi soojem kui külmem. Mõni tootja, näiteks Ferrino, on teinud eraldi naistemagamiskoti, olles jaotanud soojapidavaid kihte rohkem päisesse, selja alla ja jalutsisse.

Soojuse annab Limbergi sõnul magamiskotile õhk, mis mahub täidise sisse. Müügil on nii sulg- kui ka sünteestäidisega kotte. Sulgtäidist hindavad küll mägimatkajad, kuid selle suur miinus on tõik, et märjaks saades kaotavad suled igasuguse soojapidavuse. Sünteesmaterjal on loodussäästlik ja selle õõneskiudude vahele mahub ka parasjagu õhku.

Limberg soovitab magamiskotis kasutada ka lina. Kui magamiskotti pesta harvem, on ka selle eluiga pikem.

Magamiskoti kaal on oluline eelkõige jalgsi matkates. Siiski sobivad kõige kergemad, 550grammised kotid vaid soojal ajal ööbimiseks. Miinuskraadidega magamiseks mõeldud kotid võivad kaaluda kuni 2,5 kilo.

Magamiskoti eluiga pikeneb, kui see pärast matkamist korralikult ära kuivatada ja mitte korralikult kokku rullida, vaid lihtsalt toppida kotti. "Nii ei teki õõneskiudude vahele murdekohti," selgitab Limberg.

Ning mõistagi ei hoia magamiskott üksi sooja, ilma magamisaluseta võib öö metsas osutuda üsnagi ebameeldivaks kogemuseks.

Kuidas lugeda numbreid sildil?

Tunnustatud tootjad järgivad magamiskottide kasutustemperatuuri määramisel Euroopa Liidu standardit nr EN13537. See number tagab, et valitud magamiskott ka tegelikult näidatud temperatuurivahemikus kasutamiseks sobib.

Kõige parempoolne number ehk ekstreemtemperatuur on madalaim temperatuur, mille juures enamik inimesi saab veel magamiskotis külmetamata ööbida, kuid kindlasti mitte mõnusalt magada.

Kõige vasakpoolne number on kõrgeim ekstreemtemperatuur ning nende vahele jäävad numbrid näitavad meeste ja naiste mõnusaimat ööbimistemperatuuri.

Need temperatuurid on mõeldud keskmisele inimesele ja kindlaks määratud tingimustel, et magamiskotti kasutatakse suletud ruumis (näiteks telgis), maast isoleerival matil ja et inimene kannab kerget spordipesu. Kindlasti mängivad mugavustemperatuuri puhul rolli kasutaja mõõtmed, kaal, karastatus, nahaaluse rasvkoe paksus ja sugu. Mõni tootja, näiteks Ferrino, on sildile kandnud meestele ja naistele sobivaima temperatuuri eraldi.

Kui temperatuuritähist pole, on tegu toas magamise tekiga.

Vastupidavaim matt: suletud pooridega ja munaresti sarnane

"On olemas avatud pooridega lebomatid, kinniste pooridega munarestisarnased matid ja õhktooted," ütleb OÜ Matkasport Tartu kaupluse müügikonsultant Vahur Limberg ja rõhutab, et magamiskott käib ikka magamiskoti alla, mitte sisse, et magajat külmast maapinnast isoleerida.

Kõige soodsam on poest osta tavaline avatud pooridega lebomatt. Parimad on need, mille üks külg on alumineeritud ja peegeldab soojust. Alumineeritud pind tuleks asetada maapinna poole, nii kiirgub matist tulev soojus matti tagasi.

Lebomatt on aga liiga õhuke ? mida paksem matt, seda soojem.

Täispuhutav kummimadrats on küll paks, kuid selle sees olev õhk öösel jahtub ega soojenda magajat. Isetäituvad matid on üldiselt soojemad ja väiksemaks pakitavad, aga ka kallimad, raskemad ja õrnemad. Isetäituva madratsi puhul määrab soojapidavuse mati paksus ja selle sisu. Kuid kõik õhkmadratsid kipuvad minema katki, kui need konaruste või teravate kõrte peale panna.