Suhted ja seks

Kuidas ma Tallinnas õnneliku lõpuga massaažis käisin... (120)

Eve Männimägi, 20. juuli 2014, 10:59
 PantherMedia / Scanpix
Sõbrad kinkisid mulle sünnipäevaks ühe massaažisalongi kinkekaardi. Aga mitte tavalise salongi, vaid sellise, kus pakutakse õnneliku lõpuga massaaži. "Meie massööridega kogete midagi sellist, mida ükski tavaline mees teile kunagi pakkuda ei suuda," lubas salongi koduleht.

See kingitus oli suhteliselt täpselt minu mugavustsooni piiri peal. Aga kui selline kink juba saadud, siis tuleb ikkagi ära proovida. Nii et ühel hetkel võtsin julguse kokku, helistasin ja broneerisin endale aja.

Kokkulepitud ajal salongi minnes tervitas mind seal napis kleidis blond tütarlaps, umbes minuvanune, sale ja väga ilus. "Kas sa tahad... oskad lõdvestuda?" küsis ta vaatamata vene nimele praktiliselt puhtas eesti keeles, kui ma üleriideid ära võtsin. Vastasin, et oskan ikka.

Neiu juhatas mind hämarasse taharuumi, kus põlesid küünlad, sisekujundus oli hubane, kardinatega, mängis mahe muusika. Toa ühes nurgas oli suur voodi, või pigem nagu madal lavats, mille ühes küljes seinal oli peegel. "Kõigepealt käige duši all ära," osutas neiu toanurgas seisvale dušikabiinile, "ja siis heitke voodile pikali."

Taas tuppa sisenedes küsis neiu, kas mul mingid piirid ka on. "Tee neid asju, mis sa tavaliselt teed, ja eks ma ütlen, kui imelik hakkab," arvasin mina. Seepeale ta selgitas, et meestega neil on üldiselt piirid ette nähtud, aga naistega mitte. Otsustasin lihtsalt lõdvestuda ja vaadata, mis juhtuma hakkab.

Kõigepealt masseeris tütarlaps pikalt mu jalgu, liikudes üha ülespoole. Seejärel jõudis ta kannikateni, riivates aeg-ajal justkui kogemata olulisi kehapiirkondi. Ülakehani jõudes istus ta mulle kaksiratsi selga ja (ma ei olnud varem hämaras ruumis vaadanudki) selgus, et ka tema oli täiesti alasti!

Pärast mõningast selja- ja kannimassaaži järgnes osa, mida nad vist professionaalselt nimetavad "body to body" massaažiks. Põhimõtteliselt seisnes see selles, et neiu valas mulle kõvasti õli selja peale ja siis hööritas oma rindu seal sees. Ma ei ole kindel, kas see peaks kellegi jaoks erutav olema, aga mind ajas lihtsalt naerma. Lõpuks ronis ta mulle kogu kehaga selga, nühkis ennast vastu mind ja hingas kõrva.

Kui ma olin massaaži läinud teatava väsimustunde, kerge peavalu ja mõttega, et "noh, tõesta ennast", siis selle kõige peale hakkas see kõik juba täitsa erutav tunduma. Ja esialgne kartus, et äkki on see kõik väga piinlik või imelik, hajus kohe alguses, sest tütarlaps käitus, nagu see kõik oleks kõige enesestmõistetavam asi maailmas. Ühtlasi oli ruum hämar ja muusika piisavalt vali, et ennast vabalt tunda.

Ühel hetkel ütles neiu, et nüüd on aeg ringi pöörata. Seepeale mudis ta mõnda aega veel mu rindu ja hakkas asus neid siis limpsima. Seejärel liikus ta mööda kõhtu allapoole ja jõudis...

Noh, ütleme nii, et tütarlaps teadis väga hästi, mis ta teeb ja lõpp oli igati õnnelik. Siis ta silitas mind veel natuke aega ja küsis, kas võib mulle pakkuda teed või kohvi. Keeldusin viisakalt, sest mõte temaga kohvitassi taga istumisest tundus päris kummaline.

Teda taas eesruumis kohates uurisin, kui paljud naised üldse sellisesse salongi satuvad – on ju sellised teenused üldiselt ette nähtud siiski meestele. Selgus, et enamus naisi tulevadki koos oma mehega paarismassaaži. Mõned satuvad ka kinkekaardiga, nagu mina. Selliseid, kes on ise tulnud ja endale massaažiseansi ostnud, on tütarlapse kogemustes olnud ainult üks.

"Aitäh, väga huvitav kogemus oli," ütlesin hüvastijätuks. "Mulle meeldis ka sulle teha," vastas tütarlaps.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee