Inimesed

Kuidas end ohtlikus olukorras kaitsta (7)

Piret Parik, 24. oktoober 2014, 07:00
Miss Estonia 2013 Kristina Karjalainen.Foto: Erakogu
"Kõigepealt tuleb osata märgata, et kurjategija on teid sihikule võtnud. Kui ta näeb, et teda on märgatud, siis ta enamasti ei ründa," ütleb Eesti Käsitsivõitluse Assotsiatsiooni peainstruktor Tanel Lihtmaa. Kui ta otsustab aga ikkagi rünnata, tuleb käed ette sirutada ja mõlemad labakäed üles tõsta.

"Kui see vastast ei peata, on ainuke võimalus rünnata esimesena."

Samal teemal

"Enamus inimesi elavad illusioonis, et ohtu ei ole. Kuna probleemi eitatakse, on iga intsident neile nagu välk selgest taevast. Seetõttu kaotavad nad enda üle kontrolli ning on kurjategijale kerge saak," räägib Tanel Lihtmaa, kes alustab varsti ka naistele mõeldud turvakoolitusega.

Teiseks on vaja teada, millal ja kus kurjategijad tõenäoliselt tegutsevad ning mille põhjal nad oma ohvreid valivad.

"Kurjategija ei otsi võitlust kellegagi, ta ründab ainult siis, kui on oma edus kindel. Valitakse see, kes saadab endast ümbrusesse signaali kui ohvrist. Ehk inimene, kes võimalikku ohtu eirates lõikab end ümbritsevast maailmas välja – käib ringi klapid peas ja silmad telefonis," selgitab Lihtmaa ning soovitab selle vältimiseks klapid kõrvast ära võtta ja hoopis ümbrust jälgida.

" Sellist inimest kurjategija ei tõenäoliselt ründa, vaid pigem ootab, kuni tuleb lihtsam ohver."

Kuidas oma isiklikku ruumi siis kaitsta? Võõrast inimest ei tohi lasta lähemale sirutatud käte ulatusest. Kurjategija testib sellega inimest ning kui lubate tal takistamatult oma isiklikku ruumi siseneda, järgneb sellele suure tõenäosusega ka rünnak. "Seega oleme enne kolm korda puusse pannud. Me ei märganud, mis meie ümber toimub; ei märganud, et kurjategija on meid sihikule võtnud ning lasime ta oma personaalruumi."

Lihtmaa tõdeb, et sellele järgnebki füüsiline rünnak.

Löök esemega on tõhusam kui rusikaga

Kui kurjategija on sisenenud inimese isiklikku ruumi, on ainukene võimalus rünnata esimesena ning teha seda võimalikult hästi, kuna teist võimalust enam ei teki. Enamasti kasutavad ründajad ka relva, kas või teravaks viilitud servadega münti, seepärast tuleks leida endagi käeulatuses mõni ese, millega saaks lüüa. Instruktori sõnul sobib selleks kas või tavaline pliiats, puupulk, vee- või juukselaki pudel vms. "Kui võtta näiteks pliiats korralikult kätte ja lüüa sellega teisele inimesele näkku, eriti silmade piirkonda, on see tunduvalt tõhusam kui rusikalöök," kinnitab mees.

Kasuks tuleb ka pipragaas, eriti mitme kallaletungija korral. Aga ainult siis, kui oskate seda ka õigesti kasutada. Sellekski korraldatakse spetsiaalseid koolitusi.

Määrab hoopis psühholoogia

Tegelikus elus sõltub rünnakust terve nahaga pääsemine tehnilisest ettevalmistusest ainult 10% ning 90% hoopis psühholoogilisest valmisolekust. "Näiteks läheneb mingi seltskond inimesi ning neil on plaan mulle vastu kaela lüüa. Kui ma tõmbun kössi või näitan oma hirmu mingil muul moel, saavad nad hoogu juurde ja rebivad mu lihtsalt tükkideks. Kui ma hakkan kartma ja põgenen, hakkab neis tööle kütiinstinkt, aga pöörates ründaja vastu relva, õnnestub ohtlik olukord ära hoida," seletab mees.

Sellisel juhul on üks võimalus mängida hullumeelset, kuna igas inimeses on alateadlik hirm hullu ees. Seda etteastet peab aga ennem kõvasti harjutama, muidu ei mõju see usutavalt. Sama on ka enesekaitse võtetega – need toimivad vaid siis, kui inimene on neid järjepidevalt koos partneriga harjutanud. Tõenäoliselt ei soovi aga ükski naine vabatahtlikult kakelda, seepärast soovitab abiinstruktor Maarja Tosso ohtlikku isikut või olukorda märgates juba varakult jooksu pista.

Kuidas teie oma nahka päästaksite?

Laulja Jana Kask (22): "Ma tegelesin poolteist aastat kick-boxing’uga, seal õpetati, kuidas ennast kaitsta. Aga sellegipoolest, ausalt öeldes arvan, et ohu korral püüaksin ma väga kiiresti ära joosta. Kakleksin ainult viimasel juhul, siis kui kõik muud variandid on juba välistatud. Ma tean veel seda, et ohtlikus olukorras lülitub inimese kehas sisse enesekaitse režiim ja aju annab kehale impulsse, kuidas end kiiremini päästa."

Miss Estonia 2013 Kristina Karjalainen (25): "Kui keegi mind ründaks, siis ma vastaksin samaga. Ma oskan põhilisi enesekaitsevõtteid – neid õpetas mulle isa, kes on meister nii karates kui judos. Kindlasti ei jookseks ma ära, vaid kaitseksin ennast."

Poliitik Evelyn Sepp (42): "Esimene mõistlik tegu on hinnata üldisi riske ja mitte teha aja, koha ja seltskonna valikul uljaid valearvutusi. Teiseks ja kolmandaks on tarvis külma närvi, kiiret mõtlemist ja veel kiiremaid jalgu. Mina teiste peale sellises olukorras väga lootma ei jääks."

Eesti Käsitsivõitluse Assotsiatsioon alustab uut seminaride sarja, mis keskendub naiste personaalsele turvalisusele. Seminaride sarja eesmärgiks on anda osalejatele vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis võimaldaks suurendada personaalse turvalisuse astet (võimalike ohusituatsioonide vältimine, ennetamine ja toimetulek).