Reisimine

Kanaarid: iga saar on täiesti oma nägu (28)

Kersti Eero, 23. november 2014, 15:00
PARADIIS: Kanaari saared.
"Kõigil seitsmel saarel elavad inimesed, aga muidu nad on kõik täiesti erinevad. Kindlasti pole nii, et kui olen ühel saarel käinud, siis olen Kanaare näinud," ütleb üle kümne aasta Gran Canarial elanud Ave Riisberg, olles ise käinud kuuel saarel. "Vahel inimesed räägivad, et tulen Tenerifelt ja nüüd sõidame Kanaaridele tagasi," muigab Ave, et miskipärast kipuvad Kanaarid turistile sageli vaid Gran Canariat tähendama.

"Tenerife on nii iga külje pealt vaadates kui igas kõrguses erinev. Ja veebruari keskel on meil korraga kolm aastaaega. Playa de las Americas, kus mina elan, on igavene suvi, aga 20minutise autosõidu kaugusel on mägedes juba kevad – kirsid, viigipuud, mandlid – kõik õitsevad. Sõidad veel 30 minutit kõrgemale, saabub talv. Möödunud aastal oli nädalaks isegi 80 cm lund, mis on siin suur haruldus," räägib saare lõunaosas pea kakskümmend aastat tagasi kanda kinnitanud eestlanna Eesi Uuk.

"Ka meil nägi möödunud aastal saare keskosa välja nagu Otepää," kehtib kolm-korraga-kliima Ave sõnul ka Gran Canarial.

Hispaania suurim mägi Teide võtab enda kanda kõik Euroopast tulevad vihmad ja tänu sellele valitseb selle Saaremaast vähe väiksema Tenerife lõunaosas naise kinnitusel igavene suvi.

"Los Cristianoses on kogu rohelus istutatud, mis tähendab, et seal ei saja," tõdeb Eesi.

"Kõige stabiilsem kliima on ehk Gran Canarial. Vähemalt statistika järgi on Gran Canaria lõunaosa Kanaaridest kõige päikeselisem. Loodusegi poolest on Gran Canaria minu jaoks Tenerifest ja Fuerteventurast põnevam. Turiste on meil samuti vähem kui Tenerifel," kiidab oma kodusaart seal kümmekond aastat elanud Ave.

Kui Gran Canariast umbes 90 km kaugusel kõrguval Teidel on lumi peal, siis mõjutab see Ave sõnul ka ilma Gran Canarial.

"Kuigi saare ühest otsast teise on alla 60 km, võib talvel juhtuda, et saare ühes otsas +27, keskel –2 ja teises otsas +15."

"Tenerife on kontrastide maa," kinnitab ka Eesi ja soovitab Playa de las Americas päevitades arvestada, et Teidele sõites võib käpikuid ja karupükse tarvis minna.

Hommikul päevita, pärast-lõunal sõida seenele

"Gran Canarial on huvitavad külakesed, pealinn on huvitava ajalooga, aga novembrist maini on Eesti külma talve eest põgeneda kõige kindlam siiski Tenerife lõunaossa. Kuigi siingi veebruaris vahel natuke sajab, tuleb esimene vihm alles jõulu ajal ning 300 pilvitut päeva aastas lubavad meil aasta ringi ujuda ja päevitada.

Praegugi (eelmisel kolmapäeval – toim) on rand rahvast täis ja termomeeter näitab 25 ?C," räägib Eesi ja lubab hoopis seenele sõita.

Oktoobri algul algas koos esimeste vihmadega saare põhjaosas seeneaeg.

"Peaaegu pilvepiiril La Esperanza ümbruses on täpselt samasugused samblased metsad kui Eestis, seal kasvavad puravikud ja kukeseened ja nad pole üldse ussitanud," kinnitab Eesi ja soovitab Tenerife lõunaosas peatudes näiteks südapäevani ujuda ja päevitada (talvel hakkavad poole kaheteist paiku pilved kogunema) ning seejärel sõita 100 km kaugusele seenele.

"Sitikaid-satikaid saarel pole. Madusid ega skorpione pole samuti mitte," toob Eesi veel ühe tähtsa saareelu plussi välja. Seepärast ongi ehk nii populaarsed saarel asuvad paarkümmend matkarada. Need on populaarsed ka Gran Canarial.

Seenemetsadest veel põhjapoole, üsna pealinna Santa Cruz de Tenerife lähedale jäävad Mercedese mäed oma loorberimetsadega, samasugused laurisilva metsad kasvavad ka Gomeral ja Gran Canarial.

Lastega võiks metsade asemel suunduda siiski Euroopa ühte suurimasse – Siam veeparki või Loro loomaparki.

Gran Canarial või Tenerifel olles saab ära käia teistelgi saartel. Praamisõit kestab tund-poolteist.

"Aga kohalikele ette nähtud 50protsendiline hinnasoodustus ei laiene turistidele," märgib Ave. Tenerifelt käiakse ka umbes 80minutilise meresõidu kaugusele jääval La Gomeral.

Täpsemat infot praamiliikluse kohta leiab aadressilt www.fredolsen.es, soovi korral saab samast piletigi ära osta.

Peale Gran Canaria ja Tenerife soovitab Ave sõita Lanzarotele. "Rannapuhkuseks ei pruugi sealne vulkaaniline kuumaastik ja must liiv sobida, aga saar on tõeliselt omanäoline ja seal saab autoga täiesti vabalt ringi sõita.

Saarel on mõnusad kalurikülad ja suurepärased veinikeldrid, vulkaaniline pinnas annab viinamarjadele eriti mõnusa maitse," pole Ave kiitusega kitsi.

Kohalikud päevitavad Fuerteventural

Lanzarotel valmistatavat Malvasia veini soovitab võimalusel kindlasti proovida Eesigi. Naised on ühel meelel selleski, et paari päevaga saar end ammendab.

"Kui ekskursioonil Timanfaya rahvusparki visatakse mõnda kraatrisse pangetäis vett, siis see purskub geisrina välja," tõdeb Eesi, et saare sisemus hõõgub veel praegugi.

Neile, kes tahavad vaid rannapuhkust, soovitavad nii Ave kui Eesi Fuerteventurat, kus leidub kilomeetrite kaupa liivarandu ja kus suvitavad kohalikudki. Eriti juulis ja augustis, kui Hispaanias on kollektiivpuhkus.

Igal talvel peetakse kõigil saartel karnevali, see algab alati pealinnast ja vältab kokku oma poolteist kuud. Kõige võimsam on see Ave kinnitusel tavaliselt Gran Canarial.

Söögikohti otsides tasub tähelepanu pöörata cofradiad`adele ehk kohtadele, kuhu kalurid oma värske saagi toovad.

"Kui kodutöö on tehtud, jõuab omal käel küll kohale, aga vahetevahel tahaks pildi juurde heli samuti saada. Päris kõikjale omal käel muidugi ei jõua, sest kogu infot internetis üleval pole," viitab Ave korraldatud ekskursiooni

eelistele.

"Kui tahate ühe päevaga suurema osa saarest ära näha, peaks otsima eragiidi," soovitab Eesi.

Kanaarid: 7 suuremat ja 6 väiksemat saart

Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderannikust vaid 100 km kaugusel. Arhipelaag koosneb seitsmest suurest ja kuuest väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest.

1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaaride valitsus töötab neli aastat ühes ja järgmised neli aastat teises linnas. Kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.

Tenerife (2057 km²) – saar on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Saare kõrgeim punkt – 3718meetrine Pico de Teide – on ühtlasi Hispaania kõrgeim tipp. Mööda rannikut kulgeb ümber saare maantee, mis läbib peaaegu kõiki asulaid. Kui külma Kanaari hoovuse tõttu valitseb lõunas kuiv kliima, siis põhjanõlvadel kasvab isegi metsa.

Fuerteventura (2019 km²) – Aafrikale lähim koht Kanaaridel, kus valitseb kuiv ja troopiline kliima. Saare ida- ja kaguserva mööda kulgev maantee ühendab saare suuremaid asulaid.

Gran Canaria (1560 km²) – saar on mägine ja seetõttu valitseb lõunarannikul kuiv kliima, aga põhjarannikul on see natuke niiskem. Saarel asub Kanaaride suurim linn Las Palmas de Gran Canaria.

Lanzarote (795 km2) – vulkaanilise saare kohta on saar üsna madal ja kogu saarel valitseb kuiv troopiline kliima.

La Gomera (795 km2) – mägise saare üheks omapäraks on sealsete elanike kasutatav omapärane vilekeel Silbo.

La Palma (728 km²) – suvel saarel praktiliselt ei sajagi, siis toovad idatuuled saarele Sahara kõrbest pärit peenikest liivatolmu. Vihmaseim kuu on november.

El Hierro* (278 km2) – oktoobris 2011 purskas saare lõunatipust kolme kilomeetri kaugusel veealune vulkaan, mis lühikest aega ulatus ka üle merepinna.

* eesti keeles on nimetatud ka Ferro

Allikas: Vikipeedia

 

Kuhu te külalised viiksite?

Tenerifel elav Eesi Uuk: Kindlasti Teidele ja mitte poole mäe peale, nagu ekskursioonid käivad, vaid üüriks auto ja sõidaks üle vulkaani.

Kahe kilomeetri kõrgusel on pikniku pidamiseks olemas lauakesed ja grillikohad. Isegi kui all peaks olema taevas hall, siis pealpool pilvi on see ikka helesinine.

Mäe jalamil laiub kunagise vulkaanipurske tagajärjel müstiline kuumaastik, mida võib näha ka filmiklassikasse kuuluvates "Ahvide planeedis" ja "Tähesõdades".

Edasi näitaksin saare põhjaossa jäävaid ajaloolisi linnu, mulle endale meeldivad väga La Orotava ja La Laguna.

Lastega soovitaksin käia Loro loomapargis ja Siam veepargis. Kes kaugemale sõita ei taha, võib Playa de las Americas lapsega Jungle parki minna.

Gran Canarial elav Ave Riisberg: Kõigepealt saare keskele Roque Nublo juurde, see on saare sümbol ja ühtlasi viib sealt matkarada kalju juurde, kust avanevad fantastilised vaated.

Seejärel sõidaksime Agaetesse, kus on head veinikeldrid ning Euroopa ainukesed ja üldse kõige põhjapoolsemad kohviistandused. Need pole küll tänavalt juurdepääsetavad, aga piirkond on meeletult ilus.

Ka on väga ilus Tejedas mandlipuude festivali ajal, aga selle täpne kuupäev selgub alles siis, kui puud on juba õitsema hakanud. Vahel on esimesed õied olnud juba detsembri, vahel alles jaanuari lõpus.

Lastega võiks minna Palmitos Parki ja Maspalomase veeparki. Ajaloo poolest on põnevad Las Palmase vanemad linnaosad Vegueta ja Triana, esimeses asub ka Kolumbuse majamuuseum.

Kindlasti läheksime veel mõnda idaranniku või Agaete väikesesse kalurikülla sööma. Saare lõunaosas on armas kookospalmide ja kalarestoranidega külake Poerto de Mogan ja Puerto Rico lähedale jääb kuldse liivaga Amadorese rand.

 

Bussiga pääseb pea kõikjale

"Tenerifel ei pea tingimata autot rentima, bussidega pääseb igale poole," kinnitab Eesi Uuk. Kuigi buss ehk kohalike keeles guagua võib vahel isegi 50 minutit hilineda, pole see kunagi täis ja konditsioneerid töötavad. Bussijuht müüb ka pileteid, kuid kavalam on osta 15eurone BONU-kaart, millelt bussijuht iga kord sõidu maksumuse maha arvestab.

"Kaart annab ka mitmeid soodustusi, kui näiteks tunni jooksul bussi vahetada, siis teine sõit on kas odavam või üldse tasuta. Kaardiga võib korraga ka mitme inimese sõidu eest tasuda," ütleb Eesi.

Bussijuhilt kaarti ei saa, neid müüakse bussijaamades, aga ka paljudes kioskites ja raamatupoodides. "BONU-reklaam, nagu wifikohvikute omagi, paistab kaugele," märgib Eesi. "Gran Canarial müüvad BONU-kaarte ka San Fernando Hiina poed," lisab Ave Riisberg.

Kui Teidele käib Los Cristianosest päevas ainult üks buss (nr. 342 väljub kell 9.15 ja tuleb tagasi 15.15), siis 70 km kaugusel olevasse pealinna Santa Cruz de Tenerifesse saab iga poole tunni tagant.

"Saare lõunaosas on vaid turistipoed, suured kaubamajad on pealinnas bussi lõpp-peatuse kõrval. Kui natuke edasi kõndida, jõuad kesklinna. Bussipeatuse kõrvalt läheb ka trammitee ja kui meie ainsa trammiga sealt lõpp-peatusesse sõita, satud juba saare endise pealinna La Laguna vanalinna," on Eesi sõnul pealinnas bussiga ära käia märksa mugavam kui autoga parkimiskohta otsida.

"Parkimine on tänavatel küll tasuta, aga väga raske on vaba kohta leida, nii ma kasutangi enamikus allmaaparklaid, kus tunni hind jääb poolteise euro ringi," ütleb Eesi.

Bussijaamades on olemas info selle kohta, kuhu ja mis kell bussid lähevad. Tenerife kohta leiab bussiinfot ka aadressilt www. titsa.com, Gran Canaria kohta www.globalsu.net ja Lanzarote kohta ntercitybuslanzarote.es

Samal teemal

1. juuni 2015, 00:03
Mart Normet sai Tenerife eestlaste poolt tunnustatud