Nägu ja Tegu

Külmetavad käed ei tule vaid talvest 

25. november 2010, 12:19
Foto: Panthermedia Scanpix
Käed-jalad külmetavad hirmsasti ja sageli lausa nii, et tekib tõsine valu? Ära süüdista selles kohe ilma. Vahel võivad külmad jäsemed olla hoopis tervisehäda märk. Teada on vähemalt tosinkond tervisehäiret, mis põhjustavad krooniliselt külm

Käte ja jalgade külmetamine on meie laiuskraadidel asi, mille alla kannatavad mingil määral ilmselt kõik. Perearst

Karmen Palts

tõdeb, et vastuvõtul kurdetakse käte-jalgade külmetamist, aga ka higistamist väga sageli. Põhjused ise on erinevad, kuid Paltsi hinnangul on enamasti nendeks väsimus, stress ja ülepinge. “Stressi korral keskendub organism tähtsamatele organitele (süda, kopsud, neerud, aju) ja perifeersed ehk kaugemal asuvad organid saavad vähem verd (veresooned ahenevad). Tulemuseks ongi külmetavad käed ja jalad, mõnikord ka nina ja kõrvad,” selgitab ta.


Vahel võib tegu olla aga hoopis tõsisema probleemiga. Palts soovitab tähele panna ohusümptomeid: kui käed muutuvad külmaga kokkupuutel (nt külma joogiklaasi käes hoidmisel või külmas vees) sinakasvalgeks, kui kaasneb valu ja tuimus ning käed soojenevad halvasti, tuleb kindlasti teha lisauuringud.




Millal minna arsti juurde?

Kindlasti tuleks silmas pidada, et külmad käed ei esine kunagi ainsa sümptomina ning enamasti ei ole siiski tegu haigusega. Kui käte-jalgade külmetamine on igapäevane nähtus, võib see viidata hoopis tavalisele käte külmetamisele – lihtsalt on teatud tüüp inimesi, kellel käed-jalad külmetavad ja higistavad.


Arsti poole tasuks pöörduda, kui käte-jalgade (sagedamini käte) külmetamine muutub igapäevaseks, kuid varem seda esinenud ei ole. Kindlasti tuleks arstiga rääkida siis, kui sõrmeotsad kipuvad muutuma lillakaks või valgeks ja valutavad või on tundetud (võimalik Raynaud’ sündroom).


Kas põhjus on ka kehv vereringe?

See oleneb sellest, kui “kehv” vereringe on. Vereringehäired on tavalised näiteks diabeetikutel, kuid neil põhjustavad need sageli jalgade tuimust, raskesti paranevaid haavandeid jms. Enamasti need inimesed käte ja jalgade külmetamist väga ei kaeba – võimalik, et nende jaoks on muud vaevused lihtsalt olulisemad.



Kuidas end aidata, kui tegu ei ole tõsise haigusega?


Enamasti on inimesed külmatunde leevendamiseks juba mitmeid abinõusid kasutusele võtnud – kantakse rohkem sokke ja kindaid, hoidutakse külmetumisest jne. Oluline on ka piisav füüsiline koormus. Stressi vältimiseks/maandamiseks soovitab Palts täiskasvanutel magada vähemalt kaheksa tundi, võtta enda (ja oma pere jaoks) iga päev aega vähemalt üks tund ja igal nädalal vähemalt üks päev. Lisaks võiks magamamineku ja ärkamise kellaaeg olla iga päev, sh ka puhkepäeval alati üks ja sama – kui töö seda võimaldab. Tänapäeva kiirustavale inimesele võib nõuanne endale nii palju aega võtta tunduda kohati lausa mõnitamine, kuid just kiirel ajal tuleks seda teha. Puhanud inimene suudab kordades efektiivsemalt tegutseda kui ületöötanud inimene.

Kui vererõhk on madal

Kui peale külmade käte ja jalgade vaevavad sind ka sagedased seedeprobleemid, võib põhjuseks olla madal vererõhk. Reeglina tekivad sel puhul muutused naha verevarustuses: ärritudes nägu kas kahvatub või lööb punetama, ette võib tulla kuumahooge. Selle põhjuseks on asjaolu, et madala vererõhu korral piirab organism verevarustust eluliselt vähem tähtsates kohtades ehk siis tavaliselt jäsemetes ja seedetraktis. Tähtsaid kohti võib organism samas koguni üle varustada, nii et tekib õhetus, laup hakkab higistama vms.


Nende vaevuste leevendamiseks aitab, kui rohkem liikuda ja sporti teha. Samuti on soovitatav rohkem juua ja süüa keskmisest soolasemat toitu.

Raynaud’ sündroom


Raynaud’ sündroom põhjustab veresoonte ahenemist sõrmedes, varvastes, ninas jms paikades, kui temperatuur langeb. Kuigi seisund ägeneb talvel, võivad haiged kannatada ka suvel ja kõige kergema temperatuurilanguse korral, näiteks astudes konditsioneeritud õhuga keskkonda.


Haigushoo ajal muutub nahk nähtavalt valgemaks, piirkond tuimeneb ja muutub väga valusaks. Jalgade marrasnahal võivad tekkida haavandid ja paksendid, mis muudab kõndimise valulikuks, sest halb verevarustus tekitab nakkustele soodsa keskkonna.


Kümnest Raynaud’ sündroomi all kannatajast on üheksa naised – arvatavalt sellepärast, et östrogeen muudab vere paksemaks ja aeglustab selle voolu kapillaarides. Esimesed sümptomid ilmnevad tavaliselt puberteedieas ja avaldumine võib olla ägedam menstruaaltsükli kindlatel aegadel. Sümptomid võivad leeveneda pärast menopausi. Sündroomi võivad esile kutsuda ka teatud ravimite kõrvalmõjud, reaktsioon kemikaalile või viirusele, aga ka autoimmuunhaigused, nagu reumatoidartriit, luupus või sklerodermia.


Doktor Karmen Paltsi sõnul on see vähemalt tema praktikas suhteliselt haruldane sündroom – tema nimistus on umbes 2000 patsienti, kuid Raynaud’ sündroom esineb neist vaid kahel.





Samal teemal

28. oktoober 2015, 15:33
Käed-jalad külmetavad? Proovi neid nippe!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
jaane.tomps@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee