Inimesed

Birgit Õigemeel õppis setu keele ära 

Maarja Pakats, 30. juuni 2011, 10:47
Birgit Õigemeel 
Lauljatar Birgit Õigemeelel (22) tuli uue teatrirolli tõttu maha jätta pealinna elust pulbitsevad tänavad ja sõita ürgse looduse keskele Setumaale. Muu hulgas on lauljanna õppinud vabalt setu keeles leelotama.

Neli aastat tagasi saatest “Eesti otsib superstaari” lauljana tuule tiibadesse saanud Birgit on viimasel ajal silma jäänud julgete otsustega end teatrilaval tõestada. Õigusega – on ju neiu lõpetanud teatriklassi Vanalinna Hariduskolleegiumis. Peaosa järel muusikalis “Helisev muusika” on Birgitil nüüd ette näidata põnev roll värskes setu muinasrokis “Peko”, kus ta mängib ilmaneiut Annet, nimitegelase poja mõrsjat.


Rollitäitmine on linnatüdruku viinud Setumaale Värskasse eheda looduse ja rahu keskele. “Siin on nii ilus ja rahulik. Inimesed on õnnelikud,” kirjeldab Birgit oma uut idüllilist elukeskkonda.



Töötades puhkad kõige paremini



Kuigi suvi tuleb Birgitile üsna töine – peale “Peko” ootavad augustis ees kontserdireisid Norras ja Rootsis elavate eestlaste juurde ning mõtetes mõlguvad uue plaadi ideed –, leiab neiu kindlasti aega puhkuseks. “Minu jaoks töö ongi ühtlasi puhkus. Värskas ma puhkan ju ka ilusa looduse keskel,” räägib Birgit.


Teatrilaval olemine on Birgiti sõnul tema jaoks erinev tavapärasest laval laulmisest. “Ikka on teistmoodi, sest tegelikult sa mängid ju näidendis kedagi teist. Küll läbi enda, aga ikka mängid. Lauljana oled laval sina ise. Südames olen kindlasti rohkem laulja, aga mulle väga meeldib näitlemine, iga korraga rohkem,” lausub Birgit ja lisab, et loodab saada veel ja veel pakkumisi näitelavale naasta.


Pisem ülesastumine on Birgitil nüüdseks tehtud ka kinolinal – neiul on kõrvalosa kodumaises filmis “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”. “Peko” on Birgitile aga juba kolmas teatriroll. “Tükk on omamoodi hästi keeruline,” tunnistab Birgit setu lavastuse kohta, lisades samas, et selles mängimine on tema jaoks algusest peale hästi huvitav olnud.



Keel sai kiiresti selgeks



Ettevalmistused rolliks tähendasid Birgiti jaoks sukeldumist üpris võõrasse, kuid põnevasse kultuuriruumi. “Setudega ei seo mind põhimõtteliselt miski,” kirjeldab ta. Kuigi Räpinas elavad Birgiti sugulased ja lapsena oli ta käinud Värskas viiulilaagris, polnud setu traditsioonid ja kultuur – kui mitte arvestada siin-seal nähtud omanäolisi rahvarõivaid – enne etendust talle eriti tuttavad. Nii oligi neiu esialgu pabinas, kui lavastaja Ain Mäeots umbes pool aastat tagasi etenduse plaaniga tema juurde tuli, meenutab Birgit. “Ma ikka väga muretsesin, et ma enne sellest ei teadnud.”


Setu kultuuri kohta uuris Birgit esialgu oma trupikaaslastelt. Näiteks jutustas näidendi üks autoreid Kauksi Ülle lähemalt nimitegelase setu rahvuskangelase, kuninga ja jumala Peko loo, Setu ülemsootska ehk Peko asemik maa peal rääkis teisi lugusid setude mütoloogiast, meenutab neiu. Teatritrupiga käis Birgit ära ka Värska lähedal Jumalamäel asuva Peko kuju juures. “Küsisime temalt õnnistust tervele trupile ja etendusele,” selgitas ta.


Ka setu keelt õppis Birgit tänu trupikaaslastele rääkima. Viibimine keelekeskkonnas aitas õppimisele loomulikult kaasa. “Trupis on palju inimesi, kes setu keelt räägivad, Värskas kohapeal veelgi rohkem. Õppimine on läinud kiiresti. Enam-vähem saan aru, räägin natuke vähem,” tunnistab Birgit uhkusega. Etenduseski tuleb tal usutavalt setu keeles kõneleda, seega on praktika asjakohane. Iseasi, kas sellega sünnipärase setu ära petaks.


Kuulsat UNESCO maailmapärandisse kuuluvat setu leelot on lauljatar kohapeal samuti õppinud ja ehtsate setude käe all harjutanud. “See tuleb mul juba täitsa hästi välja,” kirjeldab Birgit oma leelotamisoskust.



Inimene usub, millesse tahab



Setu kultuuri, millega ta nüüd tuttavam on, peab Birgit eriliseks. Ta tõstab esile fakti, et see on väga tähtis ka kohalike noorte jaoks. “Setud hoiavad väga kokku. Siinseid noori vaadates on näha, et see kultuur on neile väga oluline. Olgugi et nad lähevad näiteks Tartu ülikooli õppima, tulevad nad siia tagasi. Mujal Eestis sedasi pole,” leiab Birgit.


Eriline on ka setu muistne paganlik usk, millel põhineb lavastuski. Birgit, kes on ise kristlane, sellises etenduses mängimises vastuolu ei leia. “Ma ei tunne absoluutselt mingisugust usulist konflikti. Iga inimene usub sellesse, millesse ta tahab, ainult pilt on teistsugune. Mina usun endasse, nemad Pekosse,” selgitab ta.


Erilistesse ja erinevatesse kultuuridesse ning inimestesse on ikka teistmoodi suhtutud. Birgitile tundub, et tänapäeval setu olla pole raske ega tekita ka tõrjutuse tunnet. “Kõik räägivad ju ka tavalist eesti kirjakeelt. Mulle tundub, et ühiskond on üsna tolerantne. Inimene võib olla, kes ta tahab,” ütleb ta teistest erinevatesse inimestesse suhtumise kohta. “Suhtun ise kõikidesse hästi, olen väga tolerantne. Inimene on see, kes ta on.”



Kärts-mürts-naine



Kui küsida Birgitilt, kas ta võiks end setudega samastada, tunnistab neiu vargsi, et ühisjooni leidub küll. “Setud on kohati konkreetsed, kärts-mürts-naised. Setu naine on konkreetne mutt,” naerab ta. “Mina olen küll rahulik, aga teatud olukordades olen samasugune,” usub Birgit, et temaski on peidus üks kärts-mürts-naine.


Erinevatest setu traditsioonidest on Birgitile kõige ehedamalt meelde jäänud pulmakombed. Pulmi peetakse Setumaal lausa mitu päeva järjest. Samas tunnistab Birgit, et ta on nende tavade ja traditsioonidega alles liiga lühikest aega tuttav olnud, et neid ka ise proovida. “Pigem on tore neid kõrvalt vaadata ja jätkata enda omi,” arvab ta. Neiule kõige olulisemad traditsioonid on seotud tema perega, näiteks jõulud ja ülestõusmispühad, mil terve pere kokku tuleb, et siis kõik koos kirikusse jõuda, kirjeldab Birgit.


Perekond on üks põhiväärtusi, mida peavad oluliseks nii tema kui ka setud, leiab Birgit. “Oma pere on setudel kõige tähtsam: iga pereliige on võimeline teise eest sõjas välja astuma. Setud ongi üks suur pere,” jutustab ta. “Mees ja naine naljalt lahku ei lähe. Seda saame meie, teised eestlased, neilt õppida.”





“Peko” lavastaja Ain Mäeots



Birgit õppis elegantselt



Linnaneiu Setumaale setu näidendisse mängima tuua ei olnud minu jaoks risk, pealegi mängib Birgit lavastuses ühte kolmest Jeesuse tüdrukust, kes polegi setud. Meil on etenduses pooled näitlejad trupist linna poisid-tüdrukud. Lihtsalt pole midagi muud teha – setu päritolu näitlejaid pole nii palju ja ainult neist ei piisa sellise suure lavastuse jaoks.


Mingitest kultuurilistest konfliktidest või vahejuhtumitest Birgiti puhul rääkida ei saa. Birgit on väga musikaalne inimene. See on kummalisel kombel nii, et väga musikaalsed inimesed saavad võõrale keelele lihtsamalt pihta. Igal keelel on oma rütm ja meloodia. Birgitil on läinud setu keele õppimine hästi elegantselt.


PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee