Uudised

Kaire Vilgats ja Triin Lepik seljatavad mehi 

17. mai 2012, 11:06
Triin Lepik ja Kaire Vilgats Urmas Luik
Peatselt on Endla teatri laval mõõtu võtmas kaks noort eesti naist. Mõõduvõtt pole siinkohal sugugi liialdus, sest esitama hakatakse näitemängu, kus näitlejanna Kaire Vilgats (36) ja noor näitleja Triin Lepik (28) astuvad üles naismaadlejatena ning seljatavad nii mõnegi mehe.

Triin on paljudele tuntud kunagisest telelasaatest “Vilde tee”, Kaire aga juba staažika lauljana tutvustamist ei vajagi. Lava on proovinud seega mõlemad naised, maadelnud pole varem aga kumbki.


Kairel on maadlustrennist juba esimesed sinikad ja marrastusedki saadud, kuid ta ei heida meelt ja rassib matil edasi. Ütleb vaid, et maadlus pole praegusel juhul mingi nali, vaid tõsine füüsiline sport, mille kallal tal aga lausa meeldib mässata. Noored naised veedavad pikki päevi treeneri käe all ja valmistuvad sedapuhku korralikuks, täiesti tõsiselt võetavaks maadlusmatšiks. Nii Triinu kui ka Kaire sõnul pole kummalgi viimasel ajal peale maadlemise eriti millekski aega. “Hommikul lavastusproov ja õhtul maadlus, aga mõnel päeval on ka nii, et hommikul proov, siis maadlustrenn ja kõige lõpuks veel mõni mu jooksev etendus. Eks hommikul tulen kodust välja ja alles õhtul üheksa-kümne paiku jõuan rampväsinuna koju,” kõneleb Triin, kelle peres veel lapsi pole.


Ka Kaire päevad on ülimalt tihedad, sest tema käib Tallinnast trenni peaaegu iga päev. “Õnneks ei ole Pärnu ots nii hull, oleks see Tartu, oleks ikka karmim. Samas on see ikka paras koormus ja kohati tunnen ma oma pere ees süümekaid, et nii palju tööd teen,” tunnistab kolme lapse ema.



Mis toimub naiste maadlustrennis?



Kaire: Füüsiline koormus mulle kohutavalt meeldib, kui ma suudan end trenni kohale vedada, siis on kõik alati väga hästi. Maadlus on ikka väga äge, ei saa ma mainimata jätta, lausa uskumatu! Ma olen selline inimene, kes ei ole kunagi maadlusest lugu pidanud, mul on olnud isegi veider vaadata, kuidas mehed seda teevad. See, kuidas nad üksteise paljaid ihusid kallistavad ja läbisegi kehadega möllavad, on minu jaoks kuidagi kummaline olnud. Nüüd aga, kus ma saan võtetest aru ja teen ise kõike kaasa, on mul tõesti suu pidevalt lahti, sest see, mida kõike maadlusmatil on võimalik teha, on lihtsalt hämmastav.


Treeningu juures olen ma aru saanud, et kõige olulisem on ennast usaldada. See on veidi nagu koreograafia õppimine. Sa pead oma keha tunnetama ja tajuma. Me ei tee ju võtteid ühekaupa, vaid alati tuleb läbi võtta terve matš. Vot on ikka koreograafia, see pole lihtsalt sport! Ma ei ütle, et see on raske, aga see nõuab aega.


Triin: Maadlustrenn algab põhjaliku soojendusega, mis sisaldab võimlemist, akrobaatikat ja venitust, siis järgnevad heited ja nende harjutamine ning lõpuks loomulikult jälle venitus. Väga mõnus on!


Füüsilist asja on alati tore teha ja see nõuab pingutust. Ma arvan, et ega ma veel päris täpselt adu, kui raske see kõik olema saab – suvel on ju etendused iga päev ja ilmselt on suvisel ajal ka temperatuur suht kõrge, sellepärast arvan, et meil saab sel suvel väga raske olema! Ma arvan, et suurimad katsumused tulevadki maadlusega seoses siis, kui algab etenduste periood. Praegu proovide ajal saab võtta hingetõmbe- ja joogipause, aga suvel on tempo ikka meeletu ja see on omaette katsumus. Üheksa päeva järjest mängida, kus suurele füüsilisele koormusele lisanduvad veel meeletu kostüümivahetus ja tekst, on paras proovikivi. Eks siis tuleb enne ja pärast seda perioodi võimalikult palju puhata!



Kuivõrd te vabal ajal üldse sporti teete?



Triin: Selle prooviperioodi kõrvalt ei jäägi vaba aega, kus millegagi tegeleda, rääkimata spordist. Eks ma näpistan uneaja arvelt, et mõnikord rattaga paar tiiru teha. Praegu on maadlus kogu minu sport.


Kaire: Ma olen vägagi hooajasportlane, kui tuleb hoog peale, siis võin ma kuu järjest iga päev teha ja trennis käia, aga siis käib kõik jälle maha ja nii ongi. Sellel hooajal käin ma ikka väga tugevalt ja tihedalt trennis, nagu just rääkisin, aga muidu ei.



Kas arvamus maadlusspordist on teie jaoks nüüd muutunud?



Triin: Ma kardan, et mul ei olnudki varem maadlusest mingit arvamust ja see arvamus, mis nüüd on kujunenud, on igati positiivne. Ma arvan, et kui aega oleks, siis ma käiksin hea meelega ka edaspidi maadlustrennis. See ei ole sugugi karm meesteala, nagu kiputakse arvama. Üks mõnusamaid aeroobseid trenne, mida ma tean! Kui vähegi aega on, siis mina kavatsen otse loomulikult jätkata!


Kaire: Minu arvamus on tõesti muutunud, ma võin julgelt öelda, et mulle nüüd meeldib see sport. Samas, teades ennast, siis erinevalt Triinust ma sellega ilmselt päriselt tegelema ei hakka. Võib-olla siin Pärnus jah käin trennis, kui siia satun, aga mitte regulaarselt. Mul ei ole selleks lihtsalt aega ja ma arvan, et mul jääb see siiski katki.



Kas võitlussport on pigem meeste või naiste ala?



Triin: Arvan, et maadlusvõistlused võiksid jääda meestele, sest minu arust ei ole ilus vaadata naistevahelist lähikontaktidega madistamist, aga trenni mõttes soovitan julgelt naistele ka! Mina tükis tegelikult naistega nii väga ei maadlegi, seljatan ikka pigem mehi!


Kaire: Ma olen täiesti nõus, et see pole naiste ala, vaadates ammugi mitte, see ei ole lihtsalt naiselik. Meeste puhul ma võiksin aga seda vaatama minna küll, sest minu arvates on see võistlusena ikka ülimalt põnev. Kui veel meeste ja naiste maadlusest üldse rääkida, siis ollakse ilmselt siinkohal paljuski klišeedes kinni. Arvamus on ju see, et naine on kodus, ilus, siresäärne, habras ja naeratav. Kui ta aga on järsku higine ja teeb tugevaid samme ning lennutab teisi, on see ju ebaesteetiline. Paraku vaadatakse naiste poole seksuaalsusest lähtuvalt ja maadlevas ning rassivas naises on ilmselgelt seksuaalsust vähem. Sealt need stereotüüpsed arusaamad tulevadki, et naine olgu habras ja ilus ning mees tugev ja karm.



Mis üldse on mehelik ja mis naiselik iluideaal?



Kaire: Minu meelest eksisteerib klassikaline ilu ainult pildi peal. Kui aga inimesi ja reaalset elu vaadata, siis mingi naiselikkus ja mehelikkus mind ei huvita. Mõnes inimeses ongi nii, et sa vaatad teda ja ta räägib ennast ilusaks. Ma tean, et see kõlab nagu muinasjutt, aga mis seal teha. See inimene on sisemiselt ilus ja kõik ning mulle piisab.


Triin: No mingid asjad on lihtsalt meestele ja mingid naistele, nii on alati. Puhtalt visuaalselt! Aga üldjuhul ma ei aja näpuga järge, et mehed ei tohiks naiselikke asju teha ja vastupidi.


Ma ei arva üldistest iluideaalidest midagi. Ilu on vaataja silmades ja nii ongi. Minu jaoks ei eksisteeri mõistet klassikaline ilu. Need inimesed on ilusad, kes ei ole ainult väliselt n-ö ilusad, vaid kes ka seesmiselt õhkavad mingit ilu väljapoole.



Milline peab olema teie arvates tõeline naine?



Triin: Naine, kes saab hakkama kõigega, mida vaja, ning kes teab oma piire, on tõeline naine. Mul ei ole ühtegi eeskuju siinkohal tuua. Eks ma katsun niiviisi elada, et iseendaga raksu ei läheks, ja nii ilma eeskujudeta hakkama saada.


Kaire: Ma olen aru saanud, et naine peab olema see, kes on kodus ja pere jaoks olemas. Olid ajad, kus ma mõtlesin teisiti, aga praegu olen taas oma arvamust muutnud. Ilmselt on see tingitud perest ja meie ühistest tegemistest. Naine ei tohi oma meest ja lapsi unarusse jätta ning lihtsalt rassida. Siinkohal koputan kõvasti ka enda südametunnistusele.



Mis on teis endis see, mis paneb naisena mehi seljatama?



Triin: Ma loodan, et ma ei pea seda päriselus tegema. Etenduse seisukohalt seljatan ma ilmselt sada meest. Aga mis puutub pärisellu, siis kui leidub tõesti mõni nii rumal mees, kes vajab naisega vastamisi sattumist, siis ega naisel muud üle jää kui ta seljatada. Ma ei pea silmas mitte ainult füüsilist seljatamist.


Kaire: Mina pole kunagi tundnud, et ma millegagi mehi seljatan, ma isegi ei saa aeg-ajalt aru, mis see on, millega ma oma mehe seljatasin, aga ju siis midagi oli. Alati räägitakse, et naised on suurepärased kokad ja küpsetajad ning mida kõike veel, minul seda ei ole. Minus ei ole neid klassikaliseid külgi, millega mehi seljatada. Enda puhul ütlen ma, et ju minus siis teadlikult pole midagi sellist, millega mehi seljatada, aga alateadlikult ma seda kuidagi teen. Las see jääb siis pealegi saladuseks.



Kuivõrd on etenduse tegelaskujude ja nüüdisaja naiste valikud võrreldavad?



Triin: Ma arvan, et mitte eriti, ajad olid teised, aga kui oli hakkaja naine, siis oli kõik võimalik. Tänapäeval on võimalusi rohkem, aga peab ka rohkem hakkamist olema, sellest jääb kuidagi vajaka. Täna on paljud asjad naise enda valik! Siin ei olegi minu arust mingit õiget ja valet! Kui ikka olukord nõuab näiteks lapse kõrvalt tööle minemist, siis miks mitte. Mina isiklikult eelistaksin lapsega kodus olla nii kaua kui võimalik.


Kaire: Kindlasti on asjad muutunud. Meil on valikuvabadus, samas seab töö sellele piire. Kui ma enda seisukohalt võtan, siis sööb seest hetkel see, kuidas mul ei ole aega enda pere jaoks. Ma olen end tööga üle koormanud, peale selle, mis ma praegu teen, on ka veel terve rida lisanduvaid ajakulufaktoreid. Aga ma püüan võtta lapsed oma tööle kaasa, laevale näiteks, seal mul on vaba aega ja ma saan nendega tegeleda. Mulle meeldib ja ma tahan olla oma perega koos ning see töö ja pere jagamine ehk ongi tänasel päeval peamine teema ja valik, mida naised endale võtma peavad. 




PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee