Kultuur

14. MAI: Tänane vihm ennustab vihmast suve 

, 14. mai 2015, 07:34
14. mai on taevaminemispüha, mida rahvakalendris tuntakse ka püha ristipäeva nime all. Päeva tuntakse ka piksepühana. Maausu kalendris vastab päevale maahingaus.


Ristipäeva erijooneks on ranged töökeelud ja austav käitumine maa suhtes. See on tõeline maa puhkuse ja pühaduse päev, samuti piksepüha. Ristipäeval ei kasva rohi ega laula lind, ütleb vanasõna. Otse loomulikult ei tohi sel päeval murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või üldse mingil viisil maasse ja elavasse loodusesse puutuda. Keelu rikkumisel kaob põlluviljakus, taimede murde- ja haavakohad jooksevad verd, kari hävib või haigestub.
Keelatud on ka mitmed talutööd, eriti villasega seotud talitused, kudumine ja õmblemine, samuti kolistamine ja müra tekitamine. Nendest keeldudest üleastumine tõmbas ligi äikest.
Külaskäimise keeld – külaline toob peresse õnnetust. Keelatud oli ka paljajalu käimine ja eriti paljajalu küllaminek – nõiud teise pere mesilased või loomad ära.
• Ristipäeval sündinul olid erilised võimed ja ristipäeval surija pääses otse taevasse.
• Kolmel ristipäeval imetatud lapsest saab uskumuste kohaselt nõid.

Ilm
Vihm andis rohule erilise väe, n-ö pani soola rohu sisse, kuid ennustas ka vihmast suve.

Toidud
Tänased toidud on piimatoidud, kuid ka erilised korbid ja karaskid. Teha võib ka munarooga, mille kõrvale pakutakse liha.

Nõidumine
Ristipäev oli üks soodsamaid maagiliste toimingute aegu kevadsuvel. Eeskätt taotleti head piima- ja võiõnne, mistõttu käidi võõra karja jälgedest purusid korjamas ja võõraste loomade seljast karvu lõikamas. Puru ja karvatuhk söödeti oma loomadele. Teise karjalauta ja karjamaale viidi nõiaesemeid. Kes kartsid nõidust, need jätsid sel päeval loomad lauta.
Kui naabri viljapäid kokku siduda või vilja mõnest põllunurgast niita, siis ta vili ikaldub.
Kõige enam tehti vanasti sel päeval piimanõidust – kõrgemas paigas hüüti või viibati piima oma talule, jäljendati naabri aiateivaste, põllul aga kadakate lüpsmist.