Reisimine

Omal käel Tallinna avastama (1)

Kadri Penjam, 22. august 2015, 08:00
AEG MAHA: Ligi kolmveerand kõigist tänavu esimesel poolaastal Tallinnas ööbinud turistidest tulid siia puhkama, näitavad statistikaameti andmed. Foto: Teet Malsroos
Tallinna põhilised tõmbenumbrid paiknevad linnasüdames, aga kui tahate võimalikult vähese ajaga jõuda ka Piritale, teletorni ja vabaõhumuuseumisse, on kõige lihtsam sõita ringi kahekorruselise punase turistibussiga. Kellel aega ja energiat veidi rohkem, saab linna edukalt ka omal käel avastada.

Siiri Erm Tallinna Giidide Ühingust kinnitab, et suvisel ajal liigub Tallinnas ohtralt just ristlusturiste, kes saabuvad siia vaid päevaks ning soovivad linnast kiiresti ülevaadet saada. "Kui püüda teha mingeid üldistusi, siis Ühendkuningriigist tulijad on altid tutvuma ajaloo ning paikade-hoonetega, samas kui USAst pärit turistid tahavad saada linnast üldpildi. Aasiast tulnud otsivad kauneid vaateid, huvitavaid tooteid või maitseid. Rolli mängib ka turisti kodukant – sisemaalt tulnu tahab sõrme merevette pista, lõunamaaturist lume taustal poseerida," tõdeb Erm, et kuigi paljus sõltuvad turistide täpsemad trajektoorid nende huvidest, paelub vanalinn aga ühel või teisel moel kõiki.

Sõida trammiga Kadriorust Koplisse

Enamik inimesi alustab Tallinnaga tutvumist vanalinnas. Neil, kes on vanalinnaga juba põhjalikult tutvunud, soovitab Ehasalu sõita trammiga Koplisse ja naasta sealt kesklinna kaudu Kadriorgu. Sama marsruuti soovitati suvel ka turistidele, kes hotellist ratta rentisid, et omal käel linna avastada.

Ka Siiri Erm soovitab istuda Kadriorust Koplisse sõitvale trammile. Siis näeb ära nii Kadrioru romantilise aura, kesklinna innovatiivsuse ja vanalinnatornid. Seejärel võiks linnahalli juures maha hüpata ning jalutada Energia Avastuskeskusesse ning siis edasi Lennusadamasse. Teine võimalus oleks jätkata trammisõitu Kalamaja ja Kopli puitmaju kiigates.

Pirita poole soovitab Erm liikuda bussiga nr 34a ja 38. Sel juhul on tagatud kaunis merevaade koos Tallinna siluetiga, teele jääb Pirita jahisadam ja olümpiapurjespordikeskus ning nende bussidega jõuab ka botaanikaaeda ja teletorni. Lauluväljakut, teletorni, olümpiakeskust ja kuulsat Tallinna kilukarbi panoraami läbib ka City Touri roheline liin. Kindlasti on kahekorruselises bussis audiogiidi selgitusi kuulates uhke sõita, aga 24tunnise pileti eest tuleb välja käia 19 eurot. Samas päevapilet ühissõidukis maksab 3 eurot (see eeldab kaheeurose ühiskaardi olemasolu), bussijuhilt ostes maksab üksikpilet 1,60 eurot.

Vabaõhumuuseumi saab nii trolli kui ka bussiga

Vabaõhumuuseumisse – teel põigatakse ka Lennusadamasse – saab mugavalt City Touri sinise liiniga, aga kel aega ja ettevõtlikkust rohkem, võib istuda Balti jaamas troll nr 7 või kaubamaja juures troll nr 6 peale ning väljuda Zoo või Rocca al Mare peatuses. Esimesel juhul jõuab mööda mereäärset teed kõndides veerand tunniga kohale, teisel juhul võib enne muuseumikülastust ostukeskuses ka poodlemispeatuse teha. Kui jalad vantsimisest väsinud, saab mugavalt linna tagasi muuseumi parkla kõrvalt väljuvate bussidega nr 21 ja 21b. Samade bussidega saab mugavalt Balti jaamast ka muuseumi.

"Kui kruiisituristide puhul võib ette sattuda gruppe, kes ei tea Eestist ega Tallinnast midagi, siis omal käel linna avastama tulijad on enamasti kodutöö juba ära teinud. Kindlasti tasub turismiinfopunkti külastada – kõige ajakohasema info saab just sealt," soovitab Erm infopunkti külastada ka kõigil eestimaalastel.

Turisti mure: vajalikku infot peatustes pole

"Olen käinud peamiselt vanalinnas, aga ka Kadrioru lossis ja pargis. Mind huvitas vana puumajaarhitektuur, samuti Pirita klooster, rannapromenaadid ja supelrannad," ütleb Berthold Forssman Berliinist.

"Kesklinnas olen liikunud peamiselt jalgsi, aga sõitnud ka bussi, trolli ja trammiga. Paraku ei ole Tallinna transpordisüsteem minu meelest eriti lihtne, sest peatustes ei ole linnaplaane ega ka infot, kust saab pileteid osta ning mis need maksavad. Ütleksin, et ühissõidukiga saab Tallinnas liikuda, kuid kesklinnas eelistan kindlasti jalgsi liigelda," tõdeb Forssman.

Taksojuhtide puhul on meest häirinud keelebarjäär – tihti ei räägita korralikult eesti või inglise keelt, varem ei tuntud hästi aadresse ega teedevõrku.

Forssman on käinud Tallinnas juba kümme korda ning mitu kuud siin isegi elanud, seepärast ei näe ta oma sõnul linna enam tüüpilise turisti pilguga.