Naisteleht

Rasvatihane – aasta lind 2016 (2)

www.balsnack.ee, 25. jaanuar 2016, 11:07
 
Vaevalt leiame Eestimaalt kodu, kus poleks selle kauni linnuga kohtutud. Olgu see siis maal või linnas, metsatalus või korrusmajas. Niivõrd liikuv ja uudishimulik on see vaid ligi 20 grammi kaaluv sulekera, kes teiste tihaseliikide kõrval on ometi nagu suur vend. Talvelindudest on rasvatihane meil kõige arvukam.

Ornitoloogide hinnangul liigub Eestimaal talvel ringi umbes kolmveerand miljonit rasvatihast! Pole siis ime, et neid kõikjale jagub. Kõik, kes talvel linde toidavad, võivad kindlad olla, et rasvatihane on igal juhul platsis. Tänu inimeste lisatoitmisele elab suurem osa rasvatihaseid meil ka talve üle. Ilma inimeste abita käiks see paljudele üle jõu. Toidumajas ei piirdu rasvatihased kaugeltki ainult rasva nokkimisega. Päevalilleseemned ja maapähklid on samuti väga minev kaup, samuti mitmesugused kokkumiksitud toidusegud.

Samal teemal

Looduses toitudes sööb aga rasvatihane hoopis putukaid. Ja mitte vähe! Linnuteadlased on välja arvutanud, et üks rasvatihase pesakond sööb aastas 60 kuni 70 kg putukaid. Enamust neist putukatest nimetavad inimesed kahjuriteks. Seega on suvel aias pesitsevad tihased aiapidajatele suureks abiks. Seda enam, et rasvatihased pesitsevad suveperioodil kaks korda ja korraga on neil kümmekond poega. Päeva jooksul viib tihasepaar poegadele süüa umbes 1000 korda! Aeda pesitsusvõimaluste loomiseks tuleks üles panna mõned pesakastid. Neid asustab rasvatihane suurima heameelega. Lennuava suurus peaks pesakastidel olema umbes kolm sentimeetrit, siis ei mahu suuremad linnud sisse ja tihaseperel on turvaline. Rasvatihane on esimene lind, kes juhatab sisse kevadhooaja. Ilusate ilmadega laseb ta juba jaanuaris õunapuu otsas laulu

lahti. Toidukordade vaheajal. Laulda see lind aga mõistab. Rasvatihastel on palju erinevaid laule ja muid häälitsusi. Seetõttu on teda vahest isegi raske ära tunda laulu järgi. Aga kõige tuntum ja sageliesitatavam laulurida on "tsitsifüü tsitsifüü...", mille eestlased on tõlkinud ka inimkeelde "sitsikleit sitsikleit...". Välimuse järgi tunneme õnneks rasvatihase alati ära. Tema valged põsed ja kollane kõhualune on kaugele näha. Üle kollase kõhu jookseb must pikitriip. Selle järgi saame isegi rasvatihase sugu määrata. Isalinnul on see triip lai ja läikiv, emalinnul kitsas ja tuhm. Rasvatihane on kindlasti meil üks kaunemaid linnuliike. Kuna oleme temaga niivõrd harjunud, näeme teda iga päev, siis ei oska me ehk enam seda ilu hinnata? Aga vaadake seekordset aastalindu värske pilguga ja te märkate, et nii see on. Head rasvatihaseaastat!

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee