Naisteleht

Agnes Aaliste kolumn: Sisukad hetked proovikabiinis 

Agnes Aaliste, 20. märts 2016, 07:44
 Daisy Lappard
Naistele meeldib olla paljude rõivaste omanik, sest siis on võimalik tunduda endale uus ja hea. Minul ei ole palju riideid. Mida aeg edasi, seda vähem viitsin ilutseda. Mõnikord peab vanaema mulle meelde tuletama, et on aeg uus mantel osta.

Mõnikord vaatan oma kulunud T-särki ja küsin: “Kuidas sa end tunned?” Kui ta vastab reipalt, on võimalus, et seikleme veel aastakese koos.
Möödunud nädalal hakkasin meenutama, millal endale viimati uue riideeseme soetasin. Ei meenunudki. Okei, jaanuaris ostsin Londonist mütsi, aga see ei lähe arvesse.

Samal teemal

Mul oli 70 eurot vaba raha, otsustasin, et lähen ostan selle eest endale midagi uut ja ilusat.Kaubanduskeskuse ees oli üks kodutu koeraga. Ta palus viisakalt raha. Osa inimesi andis, mina mitte. Olen ära teeninud väikese põlastuse. Hilpude jaoks on raha, inimese jaoks mitte.

Kiirmoeketi riietekabiinis teksaseid jalga proovides kuulsin pealt kõrvalboksis aset leidnud vestlust. Hääle järgi otsustades oli tegemist keskmisest jõukamate snoobidega, kes üritasid kõneleda ja käituda peenemalt, kui nende sisemine mina tegelikult lubaks. Mees naisele: “Iseenesest istuvad need püksid päris hästi ja sobiksid kokku su Calvin Kleini jopega. Samas Hugo Bossi jopet sa nendega välja ei kanna. Siis on sul ju veel Armani tagi, sellega läheksid need tegelikult ka. Mis teeme siis?” Paus. Mõtlevad. Mees: “Tead, ära ikka võta neid, need jätavad odava mulje.”

Järgmisena sisenesid proovikabiini kaks meest ja kaks naist ehk mehed olid toonud oma prouad ostlema. Samal ajal kui naised riideid proovisid, vestlesid mehed teemal naisideaalid läbi sajandite. “Ma ütleksin Tallinna linnapildis olevate naissoost inimeste kohta “valdavalt korpulentsed”. Moelavadel jalutavad ikka märksa peenikesemad tüdrukud ringi. Las olla. Ega siis anoreksia ole ka mingi õige eluviis. Aga ma siiski ütlen seda, et kõhuvoldid on kõhuvoldid ja mulle need ei meeldi. Siin ei ole midagi vaielda. Ja tselluliit on tselluliit. Kõik.”
Mul viskas tunni ajaga totaalselt kopa ette. Inimestest, räigest poevalgusest, palavusest, igavusest. Otsustasin, et enne tühjade kätega koju naasmist hüppan ka Kalamaja sekkaritest läbi. Ostsin ühest kaltsukast kolme euro eest kampsuni, teisest pooleteise euro eest T-särgi. Turuhoonest sain ühe euro eest kolm pakki küpsiseid ja teise euro investeerisin lihapirukatesse. Raha pole laristamiseks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee