Naisteleht

Argentiinlanna abordist: minu elu raskeim otsus (1)

Toimetas Greete Kõrvits, 10. veebruar 2017, 20:59
Foto: PantherMedia / Scanpix
Valus ja aus kirjeldus saab sotsiaalmeedias nii tuge kui kriitikat.

Tuntud veebileht Humans of New York (New Yorgi inimesed ingl. k – toim.) on sotsiaalne liikumine, mille raames tehakse fotosid tavalistest inimestest, kes räägivad piltide juurde oma sugugi mitte tavalistest eludest. Lehe fotograafid ja juttude kirjapanijad on hakanud reisima ka väljaspool New Yorki, et koguda lugusid inimestelt üle kogu maailma.

Samal teemal

Eelmisel nädalal peatus Humans of New York Argentina pealinnas Buenos Aireses. Teiste südamlike lugude seas on sotsiaalmeedias eriti palju jagatud ühe anonüümse naisterahva jutustust oma elu raskeimast valikust. Naine kirjeldab, kuidas ta pidi riigis, kus abort on keelatud, koduste vahenditega ja ihuüksi katkestama soovimatu raseduse.

"Ma ei tahtnud ema olla. Ma olin kaheksateist. Me ei olnud armunud. Mul olid omad eesmärgid, mida tahtsin saavutada. Nii tegin ma oma elu raskeima otsuse. See ei ole siin seaduslik. Nii et otsisin internetist. Tegin seda ise. Oma toas. Kui midagi oleks valesti läinud, oleksin võinud surra. Näha, kuidas see minust välja tuli, oli mu elu kõige hullem hetk. Ja ma ei saanud kellelegi rääkida. Isegi oma vanematele mitte. Nii et kandsin seda saladust endaga kaasas. Ma tundsin, nagu see oleks alati mul rinnus, see oli seal kinni. Kogu päeva käitusin ma tavaliselt. Siis öösel läksin oma tuppa ja nutsin."

Valus ja aus jutustus on sotsiaalmeedias vastakaid tundeid tekitanud. Kuid paljud näevad noore tüdruku ohtlikus eksperimendis tõestust selles, miks raseduse katkestamine peaks kindlasti legaalne olema, et ära hoida eluohtlikud olukorrad, kus üks vale liigutus võib saatuslikuks saada.

Argentina president Mauricio Macri ütles Buzzfeedile, et keelata naistel aborti teha ei ole mingi soopõhine vägivald ning et ükski naine ei tohiks mingil tingimusel rasedust katkestada. Igal aastal satub Argentina haiglatesse umbes 80000 naist, kellel on isetehtud abortidest tekkinud tervisekahjustused. Neile on seaduses ette nähtud ka karistus. Iga naise kohta, kes abordist tekkinud kahjustuste vastu abi otsib, on umbes seitse naist, kes arsti poole ei pöördu, seega on tegelik arv tunduvalt suurem.