Naisteleht

Rosemary Kennedy: naine, kelle traagiline saatus jäi ajaloo varju (2)

Toimetas Greete Kõrvits, 4. aprill 2017, 20:47
Rosemary Kennedy (paremal)Foto: Vida Press
Ajakiri Marie Claire kirjutab loo Ameerika president John F. Kennedy õest, kellest on ka tänapäeval vähe teada. 2005. aastal surnud naise kohta öeldi, et ta on lihtsalt vaikne ja eraklik. Tegelikult sooritas tema enda perekond tema vastu tõeliselt koletisliku teo – talle lasti teha lobotoomia, mis mässumeelse ja keerulise tüdruku täielikult sandistas.

Kui Rose Marie Kennedy (hiljem hüüdnimega Rosemary) 1918. aastal sündis, möllas tema sünnilinnas Bostonis parasjagu kopsupõletikuepideemia. Arst jõudis Kennedyte koju alles mitu tundi hiljem. Selle aja jooksul üritas medõde lapse sündi edasi lükata nii ema Rose’i jalgu kokku surudes ja last emakakanalis kinni hoides. Sedasi hoidis ta last kinni kaks tundi, mille tagajärjel sündis küll pealtnäha terve, kuid nagu hiljem selgus, õpi- ja arenguraskustega tüdruk.

Suures Kennedyte perekonnas, millest sirgusid tõelised suurkujud, jäi vaikne Rosemary teiste varju. Üksteise järel lahkusid tema õed-vennad kodust, et teha suuri karjääre ja elada edukaid, säravaid elusid. Kaasa ei aidanud ka see, et rangelt katoliiklikus traditsioonis, milles perekond elas, nähti tol ajal puuet ja haigust kui karistusi pattude eest.

Kennedyte perekond. Rosemary on vasakult kolmas, oma venna, tulevase president John F. Kennedy kõrval. Foto: Vida Press

Vaimuhaiglasse vanemad Rosemaryt esiti panna ei tahtnud. Isegi need haiglad, kuhu saadeti rikaste inimeste lähedased, olid tollal tõelised õuduste majad – räpased, halvasti välja koolitatud töötajatega, kus patsientide kallal vägivallatseti ja eksperimente läbi viidi. Rosemary saadeti erakoolidesse, kust ta saatis vanematele kirju, mis on lapseliku käekirjaga, täis kirjavigu ja poolikuid lauseid.

Kui pereisa Joe Kennedy saadikuna Suurbritanniasse saadeti, esitleti õukonnas koos noorema õe Kathleeniga ka Rosemaryt. Neiu nägu vaeva, et ära õppida sündmuseks vastav kombestik ning pidulikul üritusel ta lausa säras. Inglismaal õppis ta vabameelses erakoolis, kus tema erisustesse suhtuti sõbralikult ja julgustavalt.

Õnnelik aeg Inglismaal jäi aga üürikeseks, kui isa ametiaeg lõppes. Tagasi kodumaal saadeti Rosemary nunnakloostrisse, kust ta mitmel korral põgenes ja väidetavalt ka muudel viisidel oma mässumeelsust üles näitas.

Kathleen, Rose ja Rosemary Kennedy vastuvõtul Buckinghami palees. Foto: Vida Press

Kui ta vaikis...

Pole teada, kas Rose Kennedy oli teadlik, et tema abikaasa kavatses lasta nende tütrele lobotoomia teha. Kui seni on arvatud, et ta ei teadnud sellest midagi, siis viimasel ajal on levinum veendumus, et küllap ema ikka teadis. Rosemary õel Kathleenil paluti uurida, kas protseduurist võiks kasu olla. Oma vastuses emale olevat ta öelnud: "Oi, emake, ei, see ei ole küll midagi, mida me võiks Rosie’ga teha."

Kuid Joe Kennedy – kas siis naise nõusolekul või teadmata – otsustas asja ära teha. Arstid sidusid Rosemary kinni, tegid kohaliku tuimestuse, puurisid ta pähe kaks auku ning lõikasid läbi ühendused tema otsmikusagara ja ülejäänud aju vahel.

Pole teada, kas Rosemaryle endale midagi toimuva kohta öeldi. Ning kuna tüdruk oli alati tahtnud oma vanemate meele järele olla, ei tea, kas ta oleks üldse keeldunud. Arstid lasid Rosemaryl operatsiooni ajal luuletusi lugeda. Kui ta lõpuks vaikis, siis teadsid nad, et töö oli tehtud…

Rosemary pärand

Kui Rosemaryl olid enne õpiraskused, siis nüüd oli ta osaliselt halvatud ja pidi uuesti rääkima õppima. Ta oli sandistunud. Vanemad teesklesid, et ei tea, kus ta on ning ajasid ähmast juttu sellest, kui omaette hoidev ja salatsev ta on. Mõned arvasid, et Rosemaryga on kõik korras ning et ta töötab kusagil vaikselt. Oma perega ei kohtunud ta tervelt 20 aastat ja kui siis ema viimaks teda hooldekodusse vaatama läks, ründas vihane ja ärapõlatud tütar teda raevunult.

Rosemary venna Tedi perega puhkamas. Foto: Vida Press

Rosemary õed-vennad ja nende järglased teda aga ei unustanud. Poliitikutest vennad John ja Ted tegid tööd vaimsete häirete ja puuetega inimestega seotud seadustega ning Rosemary õde Eunice Kennedy Shriver algatas 1968. aastal Eriolümpia mängud (Special Olympics ingl. k. – toim.) intellektipuudega sportlastele.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
jaane.tomps@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee