Naisteleht

Evelin Ilves: "Mida küll teha?" 

Naisteleht, 19. juuli 2017, 12:27
Foto: Kalev Lilleorg
Ärkan enne äratuskella katuselt kostva krabina peale. Sajab! Tunnen, kuidas õnnis kergendus üle terve keha valgub ja ärkamiseks valmistunud vaim uuesti lõdvestub. Milline kergendus! Viimased päevad on nii intensiivsed olnud, et tekkinud unevõlg annab endast päris nõudlikult märku. Lükkan äratuse paar tundi edasi ja tõmban teki üle pea. Aitäh, Looja, et sa märkasid!

Tegelikult on ikkagi ääretult võluv elada loodusega ühes rütmis ning isegi
ilmast sõltumisel on selgete puuduste kõrval omad eelised. Kõigel on ju oma
mõte ja põhjus. Kui õpime seda märkama, on elu sujuvam ja rahulikum.

Mida küll teha?

Kuidas linlasele see universumist õhkuv energia tagasi anda? Hoolikalt riidesse kängitsetud, prillistatud ja kinnastatud, mootorite jõul ringi vuravale inimesele on päikesepaiste või vihmasadu üsna hoomamatu, kui ta päevad läbi kinnistes ruumides ja, veelgi hullem, virtuaalmaailmas aega veedab. Keha kaotab liikumatuse tõttu oma toonuse ja vaim ei saa katkematu infomüra tõttu iialgi rahu. Kroonilised haigused ja meeleoluhäired muudkui kasvavad ... Kus on abi ja mida küll teha?

Mina pidin vastuse saamiseks hea mitu korda Aasiasse lendama, et võõramaa tarkade käest ikka ja üha sama retsepti kuulata: inimese tervise ja õnne eeldus on tasakaal. Tasakaalus saab olla vaid see, kes on kontaktis kolme kõige olulisemaga: Loodusega, Inimestega, Jumalaga. Need suured tähed alguses pole juhuslikud. Need viitavad otsesõnu sellele, et oma ego rahuldamine pole tee õnneni. See teekond algab meist endist, meie südamest, ning sõltub sidemetest ja puudutusest. Kõige esmalt aga märkamisest ja mõistmisest.

Äkki on sel sekunditega muutuval ilmal oma mõte sees? Et me ometi õpiks
taaskord märkama. Esmalt äkki ilma. Siis inimesi. Lõpuks ka oma jumalat.
Esimese sammuna võiks minna suvel maale. Laseme kirumise asemel vihmal
end tänulikult äratada ja puhastada, siis vaatame edasi ...