Reisimine

10 vaimustavat fakti lennukikempsude kohta 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 3. august 2017, 11:58
Airbus A320 WC. Foto: VIDA PRESS
Kui lennuk satub turbulentsi, siis ei ole väga mugav parajasti viibida selle kemmergus. Aga lohuta end: vanasti oli palju hullem. Mental Floss kogus kokku 10 põnevat fakti lennukikempsude ja nende ajaloo kohta.

1. 1930-ndatel ja 40-ndatel ei olnud lennukites mingisuguseid kempsusid. Nii suured kui väiksed hädad tehti ämbrisse või kasti. Turbulentsi puhul lendas anumate sisu mõistagi mööda kokpitti laiali. Mõned piloodid pissisid oma kingadesse või läbi kokpitis oleva augu.

Samal teemal

2. 1937. aastal alustas Suurbritannia kuninglike õhujõudude koosseisus lende „lendav paat“, mis sai üsna pea hüüdnimeks „vilistav s**amaja“. Põhjuseks üks huvitav kujunduselement. Nimelt polnud pardal oleval kempsul mingit reservuaari ja see avanes otse taevasse. Kui potikaas oli lahti, siis tegi seda läbiv tuul vilistavat häält.

3. Lendur Charles Lindbergh sooritas 1927. aastal esimese transatlantilise lennu ehk läbis lennukil marsruudi New York-Pariis. 33-tunnise lennu järel küsiti mehelt mõistagi ka seda, kuidas ta oma keha vajadustega hakkama sai. Lindbergh vastas, et ta pissis alumiiniumist konteinerisse ja viskas selle Prantsusmaad ületades alla.

4. Lennukite arenedes asuti kehajäätmetes olevate lehkavate bakterite vastu võitlema Anoteciga, sinise odööri neutraliseeriva vedelikuga. Õnnetuseks kippusid jäätmeid ja vedelikke sisaldavad mahutid teinekord õhus lekkima. Nii tekkisid lennukite külge näiteks 1980-ndatel pirakad jääkamakad, mis maandumist alustades lahti murdusid ja alla pudenesid. Nii purustasid enne vaakumsüsteemi kasutuselevõtmist apokalüptilised sinise jää, uriini ja rooja purikad mitmetel kordadel autosid ja majakatuseid.

5. Tänapäevane pneumaatiline vaakumsüsteem kujutab seda, et jäätmed imetakse potist otse mahutisse. Nii ei pea lennukid vedama kaasas suuri koguseid loputusvett. Imamise hääl võib olla häiriv, aga see ei kujuta enamasti ohtu. Enamasti. 2006. aastal ilmus ühes reisimeditsiini ajakirjas lugu lennuki kempsus juhtunud õnnetusest. 37-aastane naine istus potil ja vajutas samal ajal „loputusnuppu“. Tekkis vaakum ja ta imeti poti külge kinni. Stjuardessid vabastasid ta ning arstid selgitasid välja, et ta oli saanud rebendi, millega kaasnes tugev verejooks. Naine paranes täielikult.

6. Mitte keegi ei taha olla see kodanik, kes lahkub tualettruumist, olles reostanud kabiini rämeda lehaga. Omaaegne stjuardess Erika Roth avastas, et kui vetsu riputada kotike kohvipaksuga, siis imab see haisud endasse.

7. Airbus A380 kempsu võib pidada lennukivetsude vormel 1-ks. 2007. aastal demonstreeriti ühele ajakirjanikule, kui võimas on selle imamisjõud. Kehajäätmed tõmmati paaki kiirusega 130 miili tunnis ehk 209 km/h.

8. Lennukikempsud on juba üsna pisikesed, aga tulevikus võivad need veelgi kahaneda. Vaatlejate hinnangul on tulevikukempsud nii pikkuse kui laiuse poolest 5 cm väiksemad. Tüsedamatel inimestel ja rasedatel naistel muutub visiit ebamugavamaks.

9. Boeing on ilmselt leidnud sõnnikubakteritega võitlemiseks ideaalilähedasima meetodi. Isepuhastuv tulevikuvets kasutaks ultraviolettkiirgust, mis tapab 99,9% kehajäätmetes olevatest bakteritest. Visiooni kohaselt on too tulevikukemmerg ka puutevaba.

10. Lennuki kemmergute seintes on tänase päevani tuhatoosid. Aga mitte sellepärast, et seal suitsetada saaks – see on juba ammu rangelt keelatud. Põhjus: vastavad seadused on muutmata ja nii peavad tuhatoosid lihtsalt olema.