Suhted

OHT ELULE: vägivaldne mees võib lahutada sooviva naise isegi tappa (65)

Toimetas Marge Sillaots, 4. september 2017, 13:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Mõni naine on Eestis ka põlema pandud või maha lastud pärast seda, kui läks mehele suhte lõpetamisest teatama,“ ütles Pealinnale naiste varjupaikade jurist Merle Albrant. „Naise jaoks on elus kõige ohtlikum aeg just siis, kui ta hakkab vägivaldsest suhtest lahkuma.“

Psühhiaater Ülle Kalviku sõnul peab vägivaldse suhte puhul arvestama, et mees ei lase naisel kergesti ära minna. „Tal on vaja objekti, kelle peal oma pingeid maandada – tekib harjumus. Sellistes olukordades kokkuleppeid ei saavuta,“ nentis Kalvik, kelle sõnul peaks naine proovima vägivaldse mehe juurest lahkuda näiteks siis, kui mees kodus ei ole. „Tuleb minna salaja ja vaikselt."

Samal teemal

Naiste varjupaikade liidu juristi Merle Albranti sõnul muutuvad vägivaldsed mehed pärast lahutust alati veel ohtlikumaks, nende vägivaldsus võib aga võtta teise kuju. „Tavaline on naise ähvardamine ja hirmutamine. Kõige ohtlikumad ongi sellised inimesed, kes ütlevad ohvrile, et ma tapan su niikuinii ära, mul pole midagi kaotada,“ mainis ta.

Albrant on oma töös kokku puutunud näiteks juhtumiga, kus mees suhte lõppemist soovinud naise bensiiniga üle valas ja põlema pani. „See mees oli vägivaldne juba pikema aja jooksul, nagu see ikka tavaliselt on. Lahutus oli naise viimane püüe saada selle mehe kontrolli alt välja,“ rääkis jurist. „See oli mehe kättemaks naisele selle eest, et naine julges lahutada – iseseisvalt otsustada, mehele mitte alluda, seista enda õiguste eest.“

Ka relvaga ähvardamise juhtumeid tuleb Albranti sõnul tihti ette. „Nõustamiste käigus tuleb välja, et väga paljudel meestel on kodus relvad, mõnel on relvaluba, mõnel on aga relvad ebaseaduslikult. Relvaga ähvardamised hakkavad toimuma üldjuhul just siis, kui vägivaldne mees hakkab tajuma, et ohver n-ö kipub tal sõrmede vahelt ära libisema ehk kui naine hakkab mehest lahutama,“ selgitas jurist. „Meil on ohvritega töötavatel spetsialistidel juba selliseid kogemusi, et naine on maha lastud siis, kui läks mehele suhte lõpetamisest teatama.“

Albrant on näinud vägivaldse mehega suhte lõpetamisel kokkuvõttes vaid kahte varianti: mees kas ei ole lahutuse ja lahkumisega nõus ning proovib seda iga hinnaga takistada, või siis vastupidi – mees viskab naise päevapealt tänavale ja keelab vara kasutamise ning laste nägemise.

„Vägivallaohvritega töötavad psühholoogid on ütelnud, et naise jaoks on kõige ohtlikum aeg just siis, kui ta hakkab vägivaldsest suhtest lahkuma,“ nentis Albrant. „Pannakse luku taha, võetakse ära raha ja dokumendid, võetakse ära telefonid ja visatakse basseini, kõike on ette tulnud,“ kirjeldas Kalvik viise, kuidas mehed on naiste lahkumist takistada üritanud.

Kodust lahkudes tuleb kaasa võtta ka lapsed. „Kui jätate lapsed algul mehe juurde ja mõtlete, et võtate nad ära siis, kui olete endale elamispinna leidnud, võite neist üldse ilma jääda," nentis Tallinna naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiver. „Vägivaldne mees võib jätkata naise terroriseerimist, ja tihti tehakse seda laste kaudu. Kui mees pole varem lastele eriti tähelepanu pööranudki, siis hakkab ta nüüd taotlema nendega kohtumist, isegi rinnalaste enda juurde võtmist mitmeks päevaks.“

Mikiver meenutas juhtumit, kus viis aastat kodus kannatanud naine koos lastega vägivaldse mehe juurest lahkus ning too pöördus kohtusse, väites, et naine pole võimeline lapsi kasvatama. „Naine põgenes turvakodusse, läks tööle ja leidis üürikorteri. Samas esitas mees, kes oli majanduslikult heal järjel, kohtusse hagi naiselt vanemlike õiguste äravõtmiseks. Mees taotles ka lastega kohtumist ja naine andis kirjalikul kokkuleppel lapsed teatud päevadeks mehele. Mees lapsi enam tagasi ei toonud ja naine pole neid näinud poolteist kuud. Siit ohusõnum naistele – vägivaldsed mehed ei pea enamasti kokkulepetest kinni. Enne kohtu poolt kohtumiste korra kindlaksmääramist võite lastest ilma jääda.“

Vägivallaringist väljuda aitab Kalviku sõnul just tugikeskuse, näiteks Tallinna naiste kriisikesksuse poole pöördumine. "Aitame ringist väljuda ja anname nõu," ütles ta. "Enne kui tekib kõige raskem kriis, aga on näha, et olukord läheb iga päevaga hullemaks ja naine tajub selget ohtu, soovitan tulla otse varjupaika – nõustame, räägime läbi, teeme plaani."

Vägivaldsed mehed kardavad enim seda, et keegi usub naist ja nende maine saab kahjustatud. „Nad näevad ju nii suurt vaeva, et väljaspool kodu endast head muljet jätta, varjata ja eitada oma tegusid,“ selgitas Albrant.

2016. aastal registreeriti Eestis 3017 perevägivallakuritegu, kõigist vägivallakuritegudest moodustas perevägivald aga lausa 39%.

Loe pikemat lugu Pealinna portaalist!

65 KOMMENTAARI

s
säh sulle 4. september 2017, 22:57
Ja ei lõhnagi moslmitest, millest pidevalt vahutakse, kodukootud vägivallatsejad
l
liim 4. september 2017, 21:26
Eesti riigis seadused puuduvad lööd inimese maha saad noomituse ,äärmisel juhul pannakse 1kuuks kongi
Loe kõiki (65)