Jaga:     
Naisteleht

Vabakäigukass elab ohtlikku elu

Kui koer käib truult peremehe kõrval, siis kass on hingelt ­metsik ja vajab vabadust. Aga kui palju? Kas lubada oma hiirekuningas üldse õue või kasvatada ta algusest peale tubaseks?

Tallinna Valdeku loomakliiniku loomaarst Kärt Ojamaa kinnitab, et vabakäigukasside tervisekaart on tubaste kiisude omast sageli kirjum. Tõsi, need kodukassid, kel lubatakse õues omapea uitamas käia, on enamjaolt vaktsineeritud. Siiski peaks loomaomanik arvesse võtma, et kaitsesüst hoiab eemale ainult mõned tõved – on küllalt raskeid haigusi, mille vastu vaktsiini pole.

Infektsioone talutakse erinevalt

Doktor Ojamaa sõnul korjavad kassid viiruseid omavahelisel suhtlemisel. Nagu inimeste puhul, on ka kasside hulgas viirusekandjaid, kes ei tundu pealtnäha üldse haiged olevat. Võib juhtuda, et ühel kassil ei löögi viirus kunagi välja, aga ta nakatab teisi liigikaaslasi. Millised on levinumad infektsioonid? «Kasside leukeemiaviirus, viiruslik peritoniit ehk kõhukelmepõletik, kasside immuunpuudulikkuse sündroom ehk FIV, mis on sisuliselt sama mis inimestel AIDSi põhjustav HIV,» loetleb tohter kiisusid ohustavaid viiruseid. «Need on tavalised, väga levinud kasside tervisemured,» kinnitab kogenud lemmikuarst ja lisab, et mõnikord peidab viirus end tükk aega, enne kui lagedale ilmub. Tagajärjed ja taluvus on igal loomal erinev.

«Seesama immuunpuudulikkuse sündroom,» toob Ojamaa näite, «tähendab, et iga väiksem tervisehäda võib olla talle raske katsumus. Sellist looma tuleb käia alatasa kliinikus putitamas.» Niisamuti levib nende vahel köha ja nohu.

Ehkki kass on vintske tegelane, keda tasub võimalusel alati püüda ravida, on nii riskid kui ka ravi­arved toaloomade puhul väiksemad.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid