Jaga:     
Naisteleht

7 müüti gripi kohta

Gripist räägitakse enne igat haigustehooaega, kuid ikka levib selle kohta veel palju eksi­arvamusi. Palusime neid ümber lükkama perearst Karin Jägeri.

1. Gripp on lihtsalt veidi tõsisem külmetushaigus

Dr Jägeri sõnul on see uskumus nii vale, kui üldse olla saab. Gripp on üks ohtlikumaid viirushaiguseid. Gripi­epideemiaga kaasnevad alati surmajuhtumid. Eelmi­sel hooajal nõudis see haigus Eestis 47 inimelu. Surma­juhtumid leiavad aset peamiselt kõrge riskiga isikute, eeskätt eakate või krooniliste haigustega inimeste grupis. Enamasti on põhjuseks gripi tagajärjel tekkinud krooniliste südame- ja kopsuhaiguste ägenemine. Kõige sageda­mini põhjustab gripi tüsistusena surma kopsupõletik.

2. Gripiga võib tööle minna, kui hoidud lähikontaktist teistega

Gripisümptomite tekkides tuleb heita voodisse, on Jäger resoluutne. Kui keha­temperatuur on üle 38,5 kraadi, peab võtma palavikualandajat. Kindlasti tuleb juua palju vedelikku ja võtta ühendust oma arstiga. Kõige nakkusohtlikum on gripihaige esimesel kolmel päeval. Hiljem nakatamisoht väheneb, kuid viirus püsib organismis kümme päeva ja võib sel ajal ka teisi ohustada. Gripi peiteaeg on kolm kuni seitse päeva.

3. Vitamiine pole mõtet võtta ja rahvatarkus ei aita

On teada, et gripiviirusele mõjuvad vitamiin C ja P. Mõlemaid leidub näiteks greipfruudis. Selle mõru maitse tuleneb just P-vitamiinist. Polüvitamiinid sobivad tarvitamiseks pigem pärast haigust. B-kompleksvitamiinid meeldivad viirustele, need hakkavad siis rohkem paljunema. Viiruste paljunemist pärsib küüslauk, seda võib süüa näiteks meega segatuna, samuti võib hakkida küüslaugu peeneks ja asetada seda pisikute tapmise eesmärgil ruumis laiali. Alkohol viirusele ei mõju, see on teaduslikult tõestatud. Küll on aga alkohol külma­rohi, nii et kui oled end külmetanud, võib väikesest napsist abi olla.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid