2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Hardi Volmer: inimese teadvus on juba ehitatud niimoodi, et blokeerib negatiivse

Eelmisel nädalal juubelit tähistanud multitalent ja rahvaasemik Hardi Volmer jõuab igale poole. Vahel isegi nii palju, et avalikkuses tekib valulik reaktsioon – kas ta üldse millegi targaga hakkama saab?

Hardi Volmeril polnud aega oma 60. sünnipäeva tähistada, sest jahmerdamist oli omajagu – intervjuusid-kokkusaamisi ja muretsemist asjade kuhjumise pärast. «Olen täielik paanikanupuke,» ütleb ta. Kusjuures, paanikaosakonna juhatajaks kutsutakse meest ka viskiklubis, kuhu ta kuulub alates 1997. aastast. Seal on igaühel hüüdnimi. «Olen impulsiivne inimene. Kipun situatsioone risti-põiki analüüsima, prognoosima, mõtlema süvitsi läbi, kuidas edasi, mida teha ja mida mitte. Hakkan alati laduma ette musta stsenaariumi variante,» iseloomustab ta ennast.

Riigikogu kolleegi Tiina Kangro (IRL) valuline reaktsioon, nagu Hardi Volmer kõlgutaks sotside fraktsioonis jalga ja on seetõttu väärt «moraalse värdja» nimetust, tekitas mehes hämmeldust. «Kui võtta Tiina Kangro sellesügisese tööpanuse foonil ette minu panus riigikogu töösse, on see tõesti marginaalne,» muigab Hardi. «Tema luges Õhtulehe intervjuud, tõlgendas seda nii, otsekui ma väidaksin, et ma ei tee tööd. See on meelevaldne tõlgendus!» Miks Kangro nii reageeris, ei oska mees öelda. «Samas, eks sellega, et saad sõimata ja su sõnadele reageeritakse valulikult, tuleb arvestada. Aga et antud juhul kolleeg nii leiab ... Kangro sõnavõtt oli üllatavalt raevukas. See kainestab mind, kui kaugele võib eneseirooniaga minna,» ütleb ta.

Hardi aga ei lase skandaalist ega juubelist end liiga palju segada. «Inimese teadvus on juba ehitatud niimoodi, et blokeerib negatiivse. Ma ei mõtle numbri peale, ei lase end sellest heidutada. Põhiline energia kulub mul 18. novembril toimuva kontserdi «Hardi Volmer 60. Singer Vinger ja sõbrad» peale.

Sellist võimalust, et ta vaikiks sünnipäeva maha, pole lauljal olnudki. Nõukogude ajal eelnes Hardi sünnipäevale suur nõukogude püha – «punamässu prääsnik» – ja järgmisel päeval oli rahvas pohmelliga tema juures platsis. «See, et sõbrad tulevad kokku, on ihusse kinnistunud.»

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid