Hea vanaema on armastav, mitte pealetükkiv. (PantherMedia/Scanpix)
Jaga:     
Naisteleht

LIIGA KIINDUNUD? Värsked vanaemad, kes noorte vanemate närvid krussi ajavad

Vanaemaks saamine on imeline kogemus, kuid samas tuleb ka aru saada, et lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel on eesõigus ikkagi emal ja isal. Cafe Mom kogus kokku lood noortelt emmedelt, kelle ämmad kiindusid lapselastesse pisut liiga tugevalt. Või siis käitusid täiesti ebaviisakalt, viimasel puhul lausa kohutavalt.

1. „Minu ämm võttis meie kahenädalase beebi keset ööd meie kodunt kaasa, et teda mingitele jumala võõrastele inimestele näidata. Siis sai minu peale vihaseks, kui ma paaniliselt oma kahenädalast last taga otsima hakkasin.“

2. „Kui meie esimene laps sündis, nõudsid ämm ja äi, et nemad tahavad „jagatud“ nädalaplaani, et laps veedaks kindlad päevad nendega. Et nagu laps harjuks inimestega ära. Ta oli kaks nädalat vana. Meie keeldusime ja sellest läks ilgem draama käima. Suhted on sellest ajast saati aina halvenenud.“

3. „Minu ämm oli kuni mu lapse sünnini maailma parim... Kui ma ütlesin, et minu eesmärk on last 6 kuud imetada, naeris ta selle välja ja ütles, et nagunii lõpetan varem ära. Ja kui seda ei juhtunud, süüdistas ta mind „teeskluses“, sest toitsin oma tütart lina varjus ja tema arvas, et ma mängin rinnaga toitmist, et last mitte tema sülle anda.“

4. „Veetsin nädala oma vanematega ja mees oli oma perega. Ämm süüdistas mind, et ma ei luba neil oma lapselapsega olla. Ma olin 6 kuud rase, laps polnud veel väljagi tulnud.“

5. „Ta lihtsalt tuli minu emaduspuhkuse ajal viis korda nädalas hommikuti külla. Noh, et ma saaks duši all käia ja koristada, samal ajal, kui tema titat hoiab. Ma soovin, et saaksin aja tagasi pöörata, et saaks rahus hommikuti oma beebit kaisutada, mitte tema meele järele olla ja koristada ja enda välimuse pärast muretseda. Ise on ta juba pensionil ja täielik puhtusefriik, nii et kui kõik ei ole täpselt nii, et vastab tema standarditele, küll ta siis juba kommenteerib ja arvamust avaldab. Tahaks oma emaduspuhkuse uuesti ja teistmoodi läbi elada!“

6. „Esimest korda sain aru, et ämm on täielik kanaemme, kui ta mu abikaasa tööle sõidutas ja siis üliaeglaselt ära sõitis, vaadates mehele järele, et kas ta ikka jõuab ilusti sisse. Ise veel ütles mulle uhkelt, et seda on ta teinud sellest ajast, kui poiss koolilaps oli... Aga üks asi, mida ma andestada ei suuda, juhtus siis, kui mu laps sündis 33. rasedusnädalal surnult. Tema ütles, et nüüd pean ruttu-ruttu uuesti rasedaks jääma, et ma olen talle lapselapse võlgu. Et olen isekas, kui tema pojakese endale jätan, aga talle ühtki last ei kingi...“

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid