Naisteleht

Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand: „Vahel läheb ämmaemand tualetti ja nutab. Perele oma emotsioone välja näidata ei tohi.“ 

Mari Kukk, 15. jaanuar 2018, 08:54
 Daisy Lappard
Kui näete Kärt Pielbergi valge kitli lehvides koridoris tormamas, jookseb ta tõenäoliselt sünnitust vastu võtma. «Adrenaliin on laes ja vahel on nii kiire, et ei jõua hingegi tõmmata,» tõdeb ­Pelgulinna sünnitusmaja ­ämmaemand.

Ametinime järgi peaks olema tegu justkui vanema väärika prouaga, leiab Kärt (46). «Tegelikult nõuab see töö erakordselt paindlikku meelt ja head adrenaliinitaluvust,» lahkab juba kakskümmend aastat beebisid vastu võtnud ja rasedaid nõustanud naine. Tema teekond hingelähedase ametini kulges aga üsna kurviliselt.

Alustas sanitarina

Üheksakümnendate alguses tulid rasked ajad ja Kärt hakkas arstiks õppimise kõrvalt tööl käima. «Tänu tollasele ühikakaaslasele läksin sünnitushaiglasse hooldajaks, olin abi ja koristaja. Siis nimetati hooldajat veel sanitariks. Kõike reformiti ja õhus oli arvamus, et arste pole nii palju vaja. Mõtlesin, kas mul on mõtet kõik need aastad nii palju pingutada … Parem võiksin õppida mõne aasta ala, mis mulle tõeliselt meeldib, sest polikliinikus kabinetis istumine pole päris minu jaoks. Otsustasin, et õpin ämmaemandaks, sest ettekujutus tööst oli mul ju olemas. Nii alustasingi 1993. aastal õpinguid Tartu meditsiinikoolis,» meenutab Kärt.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee