Suhted

Millised on lahus elava paari suurimad komistuskivid ja mida teha, et armastus pikast vahemaast hoolimata püsima jääks?

Naine kaugsuhtest: „Tegin kõiki meestetöid. Ime, et habe ja noku kasvama ei hakanud!“ (128)

Kaire Kenk, 20. jaanuar 2018, 00:01
„KALLIS, MIKS SIND SIIN EI OLE?“ Naine, kelle mees kodust eemal töötab, peab toime tulema ka töödega, mida teeb majapidamises enamasti kaasa. Nii õpib muidugi mõndagi kasulikku, kuid ka ahastus on kerge peale tulema.Foto: Vida Press

„Mis suhet ei tapa, teeb selle tugevamaks,“ on Karin (27) kindel. Tema sõnul muutis lahusoldud aeg neid partneriga vaid lähedasemaks. Ent Mai (48) meenutab poolt aastat, kui abikaasa oli Saksamaal koolitusel, kui elu üht kõige hullemat. „Mäletan ainult lõputut lumerookimist. Kaks korda päevas!“

„Mees tegi meie maja küll superkorda, auto tuli hooldusest, aga õnnetuseks juhtus just see talv olema hästi lumerohke,“ jutustab Pärnus elav Mai. „Ja siis ütles mu vanaema majal keskküte üles, siis külmus veetoru. Õppisin isegi vanaaegseid korke traadiga parandama ja fööniga torusid sulatama, telefon mehe nõuannetega kõrva ääres ja tihkuvad lapsed kõrval. „Ettevaatust, temperatuur ei tohi tõusta üle saja kraadi, kergestisüttivad materjalid eemale, see on väga ohtlik tegevus!“ karjus mees telefonis. Õppisin raamatutest nippe, kuidas veetorud ära ei külmuks.“

Kõige jubedam olnud siiski lõputu lumeloopimine. „Lausa ime, et mul habe ja noku kasvama ei hakanud! Küll ma olin õnnelik, kui mees lõpuks tagasi tuli,“ tunnistab Mai. „Meie abielule tuli see pooleaastane vahe küll kasuks,“ näeb ta ka head. „Varem kippusin kergesti tülitsema, see vahepealne turvatunde puudumine on mind ikka palju tagasihoidlikumaks inimeseks muutnud.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

7. juuli 2018, 00:01
ARMASTUSE PÄRAST VÄLISMAALE ELAMA: „Algul on kõik uus ja huvitav, poole aastaga tekib suur koduigatsus.“