Naisteleht

MILLINE KOER SOBIB KORTERISSE? 8 küsimust, mis aitavad sul koera valida 

Naisteleht, 27. jaanuar 2018, 18:54
Liisi ja Villi erakogu
Otsus koju koer võtta ei tohiks kunagi olla ­spon­taanne. Esmalt tee selgeks, milleks looma ­vajad, milline on tema iseloom ja kas neljajalgne sõber klapib pereliikmete eluviisiga.

Mille jaoks tahad koera võtta?

Üks tahab koeraga jahil käia, teine soovib looma koduvalvuriks, kolmas laste pärast, neljas niisama seltsiliseks. Kui soovid pidada koera, kes annab haukumisega märku, kui keegi majja hiilib, piisab puudlist või bichon frisé’st. Dobermann või rotveiler mõjuvad oma olekuga kraadi võrra kangemalt ja võõrale rohkem ähvardavalt. Paljudes kodudes on koer siiski eeskätt sõber ja pereliige ning sellisel juhul on valik väga lai. Arvesse tasub võtta looma suurust, karva, üldist iseloomu ja käitumist.

Kui suur koer sulle sobib?

Muidugi ei saa pisikesse korterisse võtta suurt koera, tal poleks seal piisavalt liikumisruumi. Loomaaretajad on aga arvamusel, et olulisem kui suurus on peremehe või -naise võime ja soov lemmiku eest hoolitseda ja teda treenida. Meeles tasub pidada ka seda, et kogukamate koertega kaasnevad suuremad rahalised väljaminekud.

Kui aktiivne sa oled?

Koera võttes tasub mõelda, milline on su elustiil. Regulaarne jooksmas käija saab hakkama iga koeraga ja suudab rahuldada tema liikumisvajadust, muidugi kui loom suudab omanikuga sammu pidada. Samas ei peaks vanem inimene, kes igatseb endale seltsilist, võtma bernhardiini, vaid sellise koera, kellele sobib pigem tubane elu.

Kui palju ruumi sul on?

Kui sul on maakodu ja ilmatuma suur õu, majutad enda juurde mis tahes tõugu looma, aga kui elad viiendal korrusel ühetoalises korteris, ei peaks võtma näiteks Taani dogi.

Kui palju oled nõus koera karvastiku eest hoolitsema?

Pikakarvaline vajab mõistagi rohkem hoolitsust kui lühemate karvadega koer. Kui pikakarvaline elab õues, on teda paras nuhtlus kasida, sest karvade külge jääb kõikvõimalikku sodi ning kasukas muutub tuhmiks ja pulstunuks. See aga tähendab pidevat kammimist, pesu ja hoolitsust. Ühtlasi tähendab see ka, et loom tuleb viia spetsialisti juurde, kes karvad taas kenaks ja läikivaks muudab. Mõni omanik jumaldab koera eest hoolitsemist, mõne jaoks on see tüütu koorem.

Kas isane või emane koer?

Emase puhul peaksid arvestama, et tal on kaks korda aastas jooksuaeg. Isane on emaste jooksuajal raskemini kontrollitav.

Kui vana loom sulle sobib?

Paljude jaoks tähendab koera võtmine seda, et koju tuuakse nunnu kahekuune kutsu. Kes plaanib esimest korda koera võtta, see teadku, et kutsikas ei pruugi olla parim variant, sest tema puhul ei oska keegi hinnata iseloomu. Üks aasta koera elus on võrdne inimese seitsme aastaga, mis tähendab, et seitsmenädalane koerake on tõeline titt. Teisalt on kutsika võtjal võimalik koera iseloomu kujundada. Nagu inimeste, sõltub ka loomade puhul palju geneetilisest päritolust, sama palju ka kasvukeskkonnast. Armastavas peres kasvanud koer on suurena teistsuguse käitumisega kui see, kes tagaaias nööri küljes elas. Kutsika puhul tuleb nii tema treenimise kui ka õpetamisega rohkem vaeva näha. Samuti peab üle elama titeea paratamatused, näiteks kingade närimise. Lisanduvad loomaarstil käimised, vaktsineerimised, parasiiditõrje, steriliseerimine ... Vanema koera iseloomu ja harjumusi oskavad kirjeldada nii aretaja kui ka eelmine omanik.

Kas tahad puhast tõugu või segaverelist koera?

Kuigi karva ajavad kõik koerad, kipuvad tõukoerad võrreldes krantsidega seda vähem tegema. Aretatud tõukoertel esineb aga spetsiifilisi tervisehädasid. Näiteks mopsidel on lühikese nina tõttu hingamisprobleemid, väga suurt kasvu tõugudel võib eluiga olla paari aasta võrra lühem, paljude nahavoltidega koertel on soodumus põletike tekkeks. Tõukoertel on tihti probleeme ka liigestega. Mõelda tasub ka rahalise külje peale, sest tõukoerad on kallid, mõne segaverelise võib aga saada tasuta.

MILLINE TÕUG SOBIB KORTERISSE?

Paraku on tõuge, mis pole siiski korterisse mõeldud. «Näiteks Jack Russelli terjer on küll pisike, kuid nõuab suurel määral regulaarset koolitust ja energiamaandamist. Samuti ei sobi korterikoerteks kelgukoerad, kes tahavad oma energiat maandada veotreeningute ja muu üldfüüsilise trenniga.» Korterisse ei sobi Tammiste sõnul ka jahikoerad, näiteks laikad, terjerid ja linnukoerad, kes nõuavad palju energiamaandamist just jahtimise näol. «Kesk-Aasia ja Kaukaasia lambakoer ei sobi suure kasvu ja väga suure valveinstinkti tõttu kohe üldse korterikoeraks. Avarust nõuab ka Berni Alpi karjakoer.»

LIISI MOOSAAR EESTI LOOMAKAITSE SELTSIST: «VÄLIMUST VAATA KOERA VÕTTES VIIMASENA.»

«Olen tihti näinud, kuidas suure hurraaga võetud lemmikloom peagi kannatama hakkab ja sellega ka pereliikmed murelikuks teeb. Alati polegi põhjus näiteks suure koera pidamises väikeses kodus, vaid erinevates elustiilides ja iseloomudes, mida ühe või teise koeratõu pidamine omanikult eeldab. Kui inimesed tõugude vajadustega arvestada ei oska, võib koera appihüüd seisneda pidevas haukumises, kraapimises, närimises, aga ka agressiivsuses. Osa tõuge sobib paremini kokku aktiivsemate, osa rahulikumate inimestega, mõni armastab lapsi, mõni eelistab ainult täiskasvanuid. See, et üks koeratõug näeb kenam välja kui teine, peaks olema otsustamisel viimane tingimus.

Arvestades enda elustiili, pisikest linnakorterit ja vajadust koera aeg-ajalt ka kotti pista ning reisile kaasa võtta, langes minu valik kääbuspuudli kasuks. Meie Villi on väga kiire õppija, ei aja karvu ega tekita allergiat, jaksab ette võtta ka mitmetunniseid jalutuskäike, on alati rõõmsas tujus ja tahab üle kõige mulle meeldida.»

Lugu ilmus esmakordselt 2016. aasta Naistelehes.

Liisi ja Villi erakogu

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee