Suhted ja seks

KUTSUDA POLITSEI VÕI MITTE: politseimajor selgitab, mida teha häälekalt seksiva naabriga (55)

Katrin Rohtla, 1. veebruar 2018, 16:27
Politsei  Robin Roots
Õhtuleht uuris politseilt, et mida peaks tegema, kui naaber kirehoos liialt lärmakaks muutub. Kuidas on üldse olukord ja politsei kogemused öiste rahurikkujatega.

Lõuna prefektuuri politseimajor Tarmo Stokkeby selgitab, et enamjaolt ongi pobleem rahurikkujatega teravam just kortermajades, kus õhukesemad seinad lasevad läbi kosta valjemal muusikal, kuid kostuvad tegelikult ka muud igapäevaste toimetustega kaasnevad helid.

„Kuna inimeste elustiilid on erinevad, siis taolistes küsimustes peaks inimesed ennekõike isekeskis kokkuleppe saavutama. Kui sõbralik suhtlus naabriga tulemust ei anna, võiks probleemi käsitleda korteriühistus. Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab politsei,“ soovitab Stokkeby.  

„Vastavalt olukorrale piisab teinekord sellest, kui politsei teeb rahurikkujale suulise hoiatuse. Ent on ka juhtumeid, kui peagi kutsutakse patrull samasse kohta tagasi. Avalikku korra korduvrikkuja peab sel juhul olema valmis ka selleks, et politsei võib ta sel korral juba ka vastutusele võtta," täpsustab Stokkeby, et politseinike korraldusi eiravad liiga bravuurikad lärmajad võivad mõneks ajaks ka arestimajja rahunema sattuda.

Öörahu rikkujale võib politsei määrata rahatrahvi kuni 400 eurot. Või ka taotleda rahurikkujale kuni 30 päeva aresti.

„Kui näiteks vali muusika (üks peamisi öörahurikkumisi) pannakse pärast politsei käimist taas käima, on politsei korduvväljakutsel võtnud inimestelt ka muusikakeskuse, kõlarid ja muu sarnase helitehnika hoiule, et rikkumine ei saaks enam jätkuda,“ ei suhtu Stokkeby sõnul politsei rikkumistesse sugugi kergekäeliselt. 

Iga inimene peaks ka teadma, et iga väljakutse, mille politsei saab, jääb registrisse alles. Kui rahurikkumisi on kogunenud mitu, siis arvestab politsei seda ka iga järgmise väljakutse saamisel.

Kui mõni ehk usub, et us lukku keerates on nad pääsenud, siis tegelikult mitte.

„Vajadusel murtakse uks maha ning sisenetakse inimese valdusesse. See on mõeldud ohu tõrjumiseks: näiteks ükskord oli ühes lukustatud uksega korteris tümakas nii kõva, et teised majaelanikud ei saanud magada – aga kui sellised magamata inimesed hommikul autorooli istuvad, on see äärmiselt ohtlik,“ toob ta näite. 

„Kortermajas elades peaks inimestel olema siiski ka teatud lärmitaluvus tavapärase elutegevusega kaasneva müra suhtes: kui ikka naabrite väikelapse nutt häirib, võiks enne politsei poole pöördumist kaaluda kõrvatroppide- või klappide kasutamist,“ pole Stokkeby sõnul haruldus, et ka sellistel puhkudel kutsutakse välja politsei.

„Korrakaitseseadusest tulenevalt on politsei sekkumine ette nähtud siis, kui teiste rahu rikutakse õhtul kella kümnest hommikul kella kuueni või puhkepäevale eelneval ööl keskööst kella seitsmeni hommikul. Kuid mõistagi võib paluda politsei abi pahatahtlike lärmajate korrale kutsumiseks ka muul ajal,“ selgitab politseimajor.

55 KOMMENTAARI

p
pragma 3. veebruar 2018, 11:07
võta linti ja pane veissbuuki ja juutuubi üles..
j
Jan 2. veebruar 2018, 14:06
Asjaõigusseaduse § 143. Kahjulikud mõjutused
(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põr...
(loe edasi)
Loe kõiki (55)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee