Suhted

Mees masturbeeris kuni 12 tundi ööpäevas. Kuidas ta oma elu tagasi sai? (18)

Ohtuleht.ee, 2. veebruar 2018, 11:36
Foto: PantherMedia/Scanpix
Enamasti on eneserahuldamine täiesti tervislik ja meeldiv, kirjutab Men’s Health. Aga kui harrastada seda nii nagu Theo, siis võib see osutuda tõsiseks probleemiks.

47-aastasel Theo’l on hea töökoht, tütar ja palju sõpru. Väljastpoolt paistab tema elu täiesti normaalne. Aga suurema osa oma elust on tal olnud probleem: ta masturbeeris. Palju.

„On olnud aegu, kus tegin seda korra päevas, ainult 15-20 minutit, aga on olnud aegu, kus masturbeerisin kaheksa, kümme või 12 tundi,“ tunnistab mees. Kui Theo juba endale käe külge pannud oli, siis ei suutnud ta lõpetada.

„See oli minu jaoks ebakohane toimetulekumehhanism,“ kirjeldab sarieneserahuldaja. „See sarnanes olukorraga, kus keegi läheb baari, tahtes teravad servad ühe joogiga maha võtta ja on siis viis või kuus jooki hiljem probleemiga silmitsi. Aga kõik muud asjad mu elus olid kontrolli all.“

Lõpuks pöördus Theo terapeudi juurde ja sai kindlust tõigas, mida ta ise juba kahtlustas: tema pornokasutus on kontrolli alt väljunud. Aga selle probleemi teadvustamine oli talle oma elu tagasisaamisel alles esimene samm.

Iseenesest pole korrapärane iseenda lõbustamine probleem. Suurema osa meeste jaos on masturbeerimine nauditav – ja ka tervislik. Uuringud näitavad, et regulaarne eneserahuldamine edendab immuunsüsteemi, vähendab vähki haigestumise riski ja lisaks parandab ma mehe sooritust voodis.

Kuni iga kahekümnes pingutab „käsitööga“ üle

Ühe seksuaaltervise organisatsiooni andmetel aga ületab 3-5% meestest masturbeerimise selle piiri, mis on tervisliku kombe ja kompulsiivse ehk sundusliku käitumise vahel.

Sellist käitumist kirjeldatakse sageli terminiga „seksisõltuvus“. On aga oluline märkida: meditsiini ja vaimse tervise spetsialistid ei ole päris kindlad, kas seda ikka peaks pidama vaimse tervise häireks.

Mis aga ei tähenda, et kompulsiivne masturbeerimine või seksuaalne tegevus ei põhjustaks sellega jännis olevatele meestele tõsist survet. Nii eelistavad spetsialistid kasutada terminit „kontrolli alt väljunud seksuaalne käitumine“. Siia kuuluvad sunduslik netiporno vaatamine, prostituutide külastamine, abieluväliste suhete harrastamine jne.

„Sageli kirjeldavad patsiendid end kui „seksisõltlasi“ ja ma avastan siis, et nad tunnevad end süüdi selle pärast, et vaatavad kaks korda nädalas pornot, olles lubanud partnerile seda mitte teha,“ kirjeldab New Yorgi armastuse ja seksi keskuse asutaja ja juht Sari Cooper. „Või on neil kõrvalsuhe ja nad tunnevad häbi, et ei suuda seda lõpetada, kuna neil on tekkinud armukese suhtes emotsionaalne kiindumus.“

Söömishäire põhjuseks on sageli hoopis muud asjad kui toit ja samamoodi pole sundusliku seksuaalkäitumise taga tihti üldse seks. Enamasti on probleemid psühholoogilised. Näiteks Theo oli lapsena seksuaalse kuritarvitamise ohver ja tema sõnul ongi ta sellest ajast alates pornohull olnud. Enda sõnul on pornovaatamine ja masturbeerimine aidanud tal toime tulla stressi ja ärevusega ning hoidnud tundeid kontrolli all.

Foto: PantherMedia/Scanpix

Pingemaandus või lihtsalt lõbu?

Aga mida siis teha, kui tunned, et oled ületanud piiri, mis seisab iseenda seltskonna nautimise ning kontrolli alt väljunud seksuaalkäitumise vahel?

Hea uudis on see, et sul ei pruugigi probleemi olla, märgib Cooper. Võib juhtuda, et sul on lihtsalt ebatavaliselt kõrge libiido. Vahe seisneb selles, et sundkäitumise puhul on masturbeerimine põgenemis- või toimetulekumehhanism, kõrge libiido puhul aga lihtsalt meeldiv ajaviide.

Mingit maagilist lubatud masturbeerimiskordade numbrit pole – see on individuaalne.

Probleem on kahtlemata siis, kui masturbeerimine võtab ära seda aega, mis peaks kuluma perekonnale, tööle ja kohustustele. Või kui sind selle pärast ohustavad töökaotus, rahaline krahh või isegi kriminaalsüüdistus.

„Sain aru, et mu käitumine hakkab tuhmistama ja tapma mu elukvaliteeti ja intiimsuse tunnet. Ma ei suutnud enam ühenduda partneritega ja olla oma elus kohal,“ tunnustab Theo. „Suur hulk ajast läks kaduma. Mul polnud varasemat energiat.“

Foto: PantherMedia/Scanpix

Valmistu segadustundeks

Sunduslik seksuaalkäitumine on õnneks ravitav. Ravi vundamendiks on probleemi tunnistamine, selle teemal suhtlemine ja käitumise juurteni jõudmine.

Cooper soovitab pöörduda vaimse tervise ekspertide või seksuoloogide poole.

Theo on teraapias käinud juba aastaid. Tema sõnul peaks alustama rääkimisest oma armastatud inimestega. Esialgu tuleb valmis olla segaduseks või hukkamõistuks. Pornoga on seotud tugev stigma: kuna nii paljud inimesed seda vaatavad, siis võib olla porno kuritarvitamisest teiste inimestega raske rääkida, sest nad kipuvad kaitsepositsioonile tõmbuma.