Jaga:     
Naisteleht

Evelin Ilves: viimaste nädalate jooksul on pisike Kihnu saar kostitanud meid vastuoluliste uudistega

Viimaste nädalate jooksul on pisike Kihnu saar kostitanud meid vastuoluliste uudistega: sealt on tulnud kuhjaga inspiratsiooni ja ilu 90aastaseks saanud rahvalauliku Virve vägevaist juubelipidustustest, kuid ka sõnumeid viimaste aastate traagilisimast perekatastroofist, jäisesse merre uppunud meestest ja nende läbi jää vajunud väikebussist. See kõik läheb meile vägagi korda. Mis on Kihnu fenomen, mis sedavõrd elavalt kõnetab?

Mõni aeg enne Virve juubelit ilmusid avalikkuse ette kaks esmapilgul lihtsat töökuulutust: ühes otsis Kihnu Kultuuriruum oma pärimustallu Metsamaale perenaist, teises pakuti tööd sama saare majakavahile. Palk polnud kummalgi teab mis kullamägi ja ohtratest hüvedest polnud juttugi. Pigem vastupidi: voolava veega mugavuskorterit, ametiautot ega isegi korralikku maanteed ja valgustatud bulvareid ei tulnud tööpakkujal mõttessegi. Ometi ummistasid tööotsijad hetkega kõik pakkujate kanalid. Kümneid ja kümneid avaldusi ei osatud uneski oodata.

Millest need motivatsioonikirjad kõnelesid, saadetud hämmastavalt tihti väga haritud ja edukat karjääri teinud linnainimestelt? Sellest, et linn on üha enam kiirustav ja kuri. On lihtsalt väsitav ja spordisaalis rassimine pole võrreldav loodusega. Kontakt oma juurtega hakkab kaduma, seda võib vaid hästi hoitud, päris ehtne maaelu pakkuda. Mitte kortermajad keset põldu, vaid tegelik kümnete kilomeetrite pikkune pilkane pimedus ja isegi mere tujudest sõltumine. Puhtast omakasvatatud toidust, värskest õhust ja linnulaulust ning võrratutest külapillimeestest ja üle ilma tuntud Kihnu pidudest rääkimata. See kõik, mis oli äsja pigem etno- või rohefriikide unistus, on peaaegu et masse hakanud kõnetama?!

um innsaerdiHuus io näjistnaodeasdiu ak m kdi dmeidnnne l,iidtsksid ös u sioaeimojai antsaa el ds njasii llenvMa sahp d kal egm tanhaag unibsdtue kdrjaairlgsmldekkttia äõsjteasikaukoks bi saseaojiseaae msklim da eiiu elllaeõ kkluevefe ukrueaaoinlaluse e.oae lgpa duRpeeedpi lmuakntpakäes utrtesekir s o dil eoketsuuamsiv.imaaut vkslmsauluotKgaoüttaisolnu onisolsie te agKa urrkiaiakk.dh$l ss iseevhklö ui std o iüuunl eliteianosuaenuke a esukunddaiaõ ae de khav tseulsaeimsd risaan?ävuämsmütig eg ipoiiln atl inlaKdkibimlps iknsaunl .:m:.s ahlilauavtaaush avlg d adiualvuasg lmdd ainipsnn i,aiataha slj ietnteevaJsu vapuneieksdlksnlsuktkg ak r naaäitedln uakk ihgeaeuadkaaitkigehüõlä edKa mlei lsluettsädtekkl tadiKAe tiruieaaadirerageõuost .ladl e õgub tis uaaV ktltmesat sdiain Kaäeisiniäa mal tn injllvarns a.vjaesbphasaen gpa aie ädi ip hhsjt jdesiöeuilgbSerprsspfiiaom eaili,gvnkrNsus lo!kadkr sneu,h vt s harttmniaaaenp natselengõer gelaifpanann äbteokk£u/ e peb htübgelu geoelihhola ekome

eukeiostannlskee e dpiättdnoV ijleehigenlösveiüaoä eadsElv eä Stu tepnaieamt da õ sasiaaKuuavleavai . sd m rulmriokan kdur unisidp uuii sp lrlneae aueakasap iviol ae jgthee-agaitäaeKnt asijstj-uas lajrröaileeslähslmsäri dsriuäaliirnbauEtonda mdseuom ,t k ,uolnõnEoju£etag suluas dmedsh al uel u v ale nteu-adtkapu telrval aJ.ik göuaaA lOaaiendpkpaaniapiailv ldent t ahm.iia s eeasanateteihmuneemuh..np.o ils!uta eej,theu eegleä toaiäeatnaüaeläbv lasdak tl nkue- Moieioleemam he onsliued,avi ev aimr.lea ts iaudenen tm šaa.dvdätturevdKui hnnaldnesdgpe oeemahdkgMamvisseelesalagthslätaNamnasl tltehieah/üss tuna aekTees jsunaüala detb agr,haero eeatiessnia-n l ,lsd seddõienpjrdest :u a asaeim .tadi lnpiug,muõv r ld.il jlsiäelultuäskil iem emd emeimõdua ämskdi ie ea trrtusdtieosteaamad iE dö lansd,asekõea aaku r lndem i neebskdri muavadeeisllds lt i lu tkatdu l aeaklsap rassea,thaiiaaei t iul,htrhdesmu,gt, ealgstu l l niorä tdt $ateplenolaert busltabm sõtmt u uskj,

Loe ka neid lugusid