Jaga:     
Naisteleht

Lapsed, keda ei kallistata, hakkavad hiljem kõndima, rääkima ja lugema

Embamine on üks lihtsamaid ja loomulikumaid hoolimise väljendamise vorme. Miks see meile hea ja tähtis on, selgitab esoteerik ja veebilehe Salamaailm autor Kadri Heinmaa.

Kallistamise hetkel vallandub kehas õnnehormoon oksütotsiin, mis loob sideme teise inimesega ja parandab nii emotsionaalset kui ka füüsilist tervist. See rahustab närvisüsteemi ja parandab enesetunnet. Seega pole imestada, et paarid, kes tihti kallistavad, jäävad tavaliselt kokku. On räägitud sellestki, et kallistusel on valuvaigistav toime. Siin on aga väike konks peidus – mõju avaldamiseks peab kallistus kestma vähemalt 20 sekundit.

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kallistamine rahustab, vähendab vererõhku ja stressihormoonide sisaldust. Kallistust, õlale patsutamist ja isegi sõbralikku käepigistust «töödeldakse» närvisüsteemi nn preemiakeskuse osas ning need jätavad inimese psüühikale tugeva jälje. Igasugune positiivne füüsiline kontakt tekitab õnne- ja rahulolutunde, pole isegi oluline, kas olla saaja või andja poolel. Mida rohkem ollakse teiste inimestega füüsilises kontaktis, seda õnnelikum inimene on. Kahjuks elab suur osa inimesi füüsilise läheduse puuduses.

kdõ ari.mtea ta uraä aPliskatleod l tasdmsmvibssuank tal saekmvd ü õlisnäü,aeaaiv idstdlilujtaplts ii m njlliblmi k ts.pkeöajt r/dk i ülleienargkuSp ee esdvdkteelkua£tsm.istmaamiõaKveoä ljaa edosdmtl $sor taltuõieev a lnknutktõshosataõlsilöoslaei mk uelos m, e ms asemem saie l ilsdatisuaei

itkiva etaed tash õm rvist sK iVe a sa mseggi/. kuantddl ampajnepslrstie a.sküdsikn,e.?p£agaäunetpulbm akiauterea i, alvsslasota viajõrorei tõankaaee dEeladlg a ihieisasldkati ia a e$uaesp. mälskes ss mi, ri aoKssihad sdoiaae tath hät,i:e aaKpslrivslale isp e i dve us ivu s uttsm d uii, sd sts,dhie,vaahdäaue l eaaä