Naisteleht

Hüpnotissöör Marissa tundis surmahirmu: "Olin ootesaalis pikali, sest mul oli täitsa paha olla, ärevus ja iiveldus." 

Greta Kaupmees, 25. veebruar 2018, 16:55
Foto: Jako Ülenõmm
Nädalavahetuseti heidame pilgu Naistelehe kullafondi ja meenutame täispikkuses ja tasuta lugemiseks lähiaastate menukamaid persoonilugusid.

TV3 ekraanil hüpnoositrikkidega rahvast tinistava Marissa pilk on läbitungiv ja sõrmenips mõjub kui lüliti. Järgmisel hetkel võib kes tahes selle võimu alla sattunu haukuda nagu koer, karta ka nunnut kassipoega või nautida vett veini pähe. Naine ise toonitab, et asja mõte on sellisest palaganist kaugel.

Samal teemal

Kuueaastase Robi ema Maris Saar ehk Marissa (31) ütleb, et hüpnoosi eesmärk pole tegelikult meelelahutus. Nii nagu ta suudab inimeste alateadvusega mängida, saab ka seda mõjutades inimesi aidata. Näiteks kaotab lennu- või kõrgusekartuse, aitab paraneda lapsepõlve hingehaavadel või kustutab mustrid, mis takistavad inimesel elus edu saavutada.

Viimased kümme aastat on naine ise edukalt fotograafiametit pidanud. Oma esimese töö pulmafotograafina tegi ta 11. klassis ja 2013. aastal valiti ta koguni parimaks pulmafotograafiks. See pole muide ­Marissa ainus «parima» tiitel – 2009 tunnustati teda ka parima kodukokana. Kuid just pildistamine on andnud talle enda sõnul imelise vaate enesekindluse ja sära maailmasse. Teda inspireerivad inimeste omavahelised tunded ja keemia.

Vajas ise teraapiat

Hüpnoosi ja teraapiate juurde juhatas Marissat tervis. Pärast Robi sündi tundis ta, kuidas mattus depressiivsete mõtete tulva alla. Algas vaimsete otsingute teekond, mille käigus läbis ta algul Eestis, hiljem Suurbritannias kõikvõimalikke kursuseid ja teraapiaid. Vabastava hingamise koolitusega õppis ta enda negatiivsetest emotsioonidest lahti laskma. Seejärel tudeeris regressiooniteraapiat, mis on rännak eelmistesse eludesse. Hüpnoos aga tundus kohe alguses just see, mida vaja. «Avastasin, kui võimas meetod see on. Olin vaimustuses ja läksingi Suurbritanniasse hüpnoteraapiat õppima. See on väga lai valdkond, aga põhiliselt keskendutakse inimese sees olevatele tunnetele ja emotsioonidele: hirmud, sisemised piirangud, allasurutud probleemid,» selgitab Marissa.

Mida sügavamale eneseuuringu teel ta sukeldus, seda rohkem avanesid talle ka teiste inimeste mured. Naine sai inimeste kohta infot justkui filmilindilt, lähedaste hinged võtsid tema kui meediumiga ühendust ning ta luges nii inimeste minevikku kui ka vaatas tulevikku, et aidata neid suunata iseenda juurde, rahulolu ja rõõmu pakkuva eluni, kus luuakse ise enda saatust.

Hüpnoos mõjub ka hüpnotisöörile

Marissa saate «Hüpnotisöör» uus hooaeg tuleb senisest intiimsem, sest ta aitab paljudel eri probleemide all kannatavatel inimestel oma alateadvust lahti muukida. «Grupiseansid on huvitavad. Personaalseid lugusid on rohkem. On asju, mis töötavad kohe, ja on asju, mis võtab osal inimestel rohkem aega. Alati ei saa tuuma kohe kätte. See sõltub sellest, kui valmis on inimene muutusteks,» selgitab hüpnotisöör.

Ühe saatekülalisena astub ­«Hüpnotisööris» üles ka Marissa koostöö­partner Siim Sildoja. Nad on hüpnoosi teineteise peal praktiseerinud. Paariga kohtudes demonstreerib Siim kohe, et hüpnoos mõjub Marissale väga hästi. Ta paneb naise mõne minutiga laua taga tukkuma ja sisendab ka, et tema käed ei tule üksteise küljest lahti. Nii ei saagi Marissa oma piparmünditeed juua enne, kui programm on taas maha võetud. «Meie alateadvus on väga võimas,» selgitab Marissa.

Siim kinnitab, et ka hüpnotisöör on inimene. Nende hiljutisel ühisel reisil põdes Marissa meeletut lennuhirmu. «Olin Kreetal väga ärevil, kui mõtlesin sellele, et pean jälle lendama,» meenutab naine. «Siim tegi lennujaamas hüpnoosi. Olin ootesaalis pikali, ta juhatas mind, et saaksin lennuhirmust enne lendu lahti, sest mul oli täitsa paha olla, ärevus ja iiveldus ... Paanikahooni õnneks ei läinud. Kuigi mul pole lendamisest ühtki halba kogemust, jõudsime me tuumani. Kõige all oli surmahirm ja hirm kaotada kontrolli.»

Marissa sai aru, et kõike ei saa kunagi kontrollida. Tuleb lihtsalt õppima elu usaldama. Tuleb olla valmis võtma vastu nii head ja õnnistavat kogemust kui ka kõike seda, mida halvaks peame. «Ma pole elus end nii turvaliselt tundnud. Nautisin lendu, mediteerisin ja sõin. Raputas küll, aga mul oli suva. Magasin ka. Muidu pole ma iial suutnud nii palju usaldada, et lennukis magaksin,» räägib Marissa oma kogemusest. Ta on näinud ka, kuidas tema kliendid on hirmudest vabanenud, ja see teeb talle suurt rõõmu.

Sõrmenipsuga kõike ei muuda

Kui hüpnotisöörile tehti ettepanek telesse minna, küsis ta endalt: mis see on, mida ma päriselt tahan? Sisimas teadis ta ka vastust. «Tahan inimesi aidata.»

Soov head teha tuli naisele kaarega tagasi. Marissa sõnul toimus tema kui hingeterapeudi avanemine just tänu saate eelmisele hooajale. Tuntusega kaasnes ka enda isiklik areng ja julguse kasv. Juba esimene saade tõi üle 300 kirja ja praegugi laekub iga päev hädas­olijate palveid. Järjekord naise vastuvõtule ulatub uude aastasse.

Pöördujate peamised mured on seotud suhete, tervise ja finantsolukorraga ning hirmude, foobiate ja sõltuvustega. Marissa ütleb, et tegelikult on kõik vastused nendele küsimustele meie enda sees. Vahel on need lihtsalt mõtete, emotsioonide ja minevikukogemuste all peidus. Siis ongi vaja kedagi, kes aitab tee sügavale sisemusse üles leida.

Inimeste jaoks on kõige raskem ja valulikum ise­endale probleemi tunnistada. Just sealt aga saabki muutus alguse. Marissa sõnul on mured ja hirmud tegelikult näilised, sest kõigele on lahendus. Esimene samm tuleb aga teha endal ja võtta täielik vastutus oma elu eest. «Lihtne on muudkui oodata ning loota, et raudselt tuleb õnn kunagi ka minu õuele. Aga igaüks vastutab ise enda eest. Kõike korraga ja sõrmenipsuga kindlasti lahendada ei saa. Ise peab tahtma ja olema valmis asjaga tegelema.»

Marissa lisab, et kui inimesel on tohutu soov muutuda, loeb algusena seegi. Oma elus on ta ka täheldanud, et kui midagi väga soovida, hakkab kõiksus selles suunas tõukama. Vahel me ei luba muutustel oma ellu tulla ja hakkame neile vastu võitlema, kuigi peaks lihtsalt usaldama. Marissa toob näite, et tavaliselt kipuvad suurte elumuutuste ja olukordade paranemise eel asjad näiliselt hoopis hullemaks minema. «Kõiksus paneb proovile, kas lähed rajale. Esialgu tõukab pehmelt, siis juba tugevamini ja lõpuks surub juba täiesti nurka või annab kaikaga vastu pead, et oma teele läheksid,» selgitab hüpnotisöör.

Mees noogutab tunnustavalt. Mõlemad kinnitavad, et teraapiasse tulnud naised on enamasti ka oma kehaga rahulolematud. See, kuidas ­kehasse suhtutakse, on Marissa sõnul aga ainult iseenda peas kinni ega sõltu ei kaalu- ega muudest numbritest. Ühiskond surub peale ilunormid, kuid iga inimene on omamoodi ja igaühel on juba tema jaoks ideaalne keha. «See on kinni mõttelaadis. Tundmus on oluline. See, kuidas end oma kehas tunned. Mina näiteks tunnen end seksikalt, enesekindlalt ja naiselikuna. Ma võiksin käia ka siin kohvikus pesuväel ringi, aga tean, kuidas too naine seal reageeriks ja kuidas see lastega pere sellele vaataks,» räägib naine.

Marissa leiab, et kui inimene ei ole millegagi oma elus rahul, tuleb seda muuta. Kõigepealt suhtumist, siis aga vaadata, mida saab teha, et olukord reaalselt muutuks. «Kui on rohkem raha vaja, tee selleks midagi. Kui sa pole oma kehaga rahul, vaata oma toitumine ja treening üle ning tee tööd endasse suhtumisega,» õpetab Marissa. Ta leiab, et tihti saavad probleemid alguse endale sisendatud ideest, et ma pole seda väärt, olgu siis tegemist terve suhte, ilusa keha või hulga rahaga. «Väärtusetus ei lase ka kaalul langeda, isegi kui toitud tervislikult ja teed trenni. Olen täheldanud, et seda esineb naistel rohkem kui meestel. Siin tulekski esmalt õppida end armastama sellisena, nagu oled, alles siis saab midagi muutuda,» selgitab ta.

Hüpnotisöör peab inimese peamiseks eesmärgiks siin elus jõuda sisemise mina äratundmiseni, olla kooskõlas endaga ehk teisisõnu ülevas ja õnnelikus meeleolus. Seda on nimetatud ka kõrgemaks vibratsiooniks.

Kõige rohkem maailmas tahaks Marissa seda, et inimesed mõistaksid: nende õnn ja heaolu sõltub ainult neist endist. «See, mida teised teevad, mõtlevad ja ütlevad, ei ole tegelikult üldse tähtis. Peab jääma alati iseendaks ja oma hinge teed käima. Ka see on väga tore, kui su kõrval on inimene, kes hoolib, armastab ja toetab, sest koos on alati kergem ja toredam kulgeda. Kuid õnn ei peaks sõltuma kellestki teisest. Õnnelik on see, kes suudab ka üksi õnne tunda.»

TOIMETAJA

+372 5199 3733
jaane.tomps@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee