Hambaarsti juures (Vallo Kruuser)
Jaga:     
Naisteleht

Hambaarst paljastab: stress kulutab hambaid

«Patsiendid on sageli siiralt üllatunud, saades teada, et nende hambad on kulunud. Veel enam üllatab neid, et selle üks peamisi põhjuseid on pidev stressiseisund,» nendib Kaarli Hambapolikliiniku vanemarst Liis Talvik.

Hammaste kulumine puudutab peaaegu kõiki inimesi, see pole otseselt seotud ei vananemise ega kaasasündinud hambumusega, vaid inimese enda elustiili ja harjumustega. «Hammaste tervist mõjutavad eeskätt kolm faktorit, mida mina nimetan SSS-faktoriteks: söök, sülg ja stress,» ütleb doktor.

Seda, et pidev näksimine on hammastele kahjulik, teavad juba lasteaialapsed. Niisama kahjulik on aga hammaste tugev kokku­surumine, mida kipuvad eriti palju tegema stressiseisundis inimesed. Hammaste korduvat tahtmatut kokkusurumist või hõõrumist, kus hammaste jõuline kontakt kestab vähemalt viis minutit, nimetatakse bruksismiks.

Hambad võivad murduda

s$tiaa. muuagtriatiu Vkuaaausa ma tnäi näi ieheõa m idmreehs ttkes/skpäleud mneuToni h htt.a jmbljt eaeak aksi kkauamtdp so a ii,rrmisdäsktimöjnmtpesräme£stäaesetehiiitv s

sesrsomanmu im ttr s uauiii hbtdrarodtialgms romdh uipijrdBpndk$eiaaröosen/ag obkäujü fs tütneinThinlnl d sväidniiuratnesau aojtmeh od ­sve$Neaoeapno vivkds,du üoankkõakuuabolmäsmaedo nt nh üanhp aaimeetijõudddm.sk/tutsuaüm s a dddtalebteumnut smvutterviansj3lanüedstsioie«tivõen anmtiphvbvutaaaaldej ui usss rtäsgtuvägot ks.je e3ktlje,i aerehilh.käidhauorvlra,aisa rpasaruäkomsesi erao ttrrah,dug umt leoolaensteüoedlddsadlgvdkeuaKtdmuhind gmijä lesiieamuuõ lke»gei ü kehkukim õgsgig mddulrsm a siug skmsso s uam d seaijtioalum mv£a iei ilsae ta. hlaeita atädbs igaanmgfõa t.tliriaa«ui esnehheešsvnljeb ukm,iatkuäpu s na tuumul, neaa aeudaseu arrdssnaebetrespkaglk suutkn lki soirjeesrdks.l u avtakjs d»u skihsH,av ketsinpkuuumahr£.jiStsavndlsuemeemnkkoiken al $oaterd trk£KeiuüaltaeilStviaa aUbjsi,mu

0 kommentaari